Maksu- ja tolliameti mootorikütuste müügi koondandmed näitavad, et eelmise aastaga võrreldes vähenes kütusemüük juulis veidi vähem kui kümnendiku. Kui mootoribensiini puhul on langustrend olnud selge alates maikuust, siis juulis vähenes ka diislikütuse müük ligi 8 protsenti.
Kütusesektori esindusorganisatsiooni Eesti õliühingu hinnangul peegeldavad müüginumbrid halvenevat majandusseisundit ja eratarbijate vähenenud ostujõudu.
Ühingu juht Mart Raamat selgitas, et kuna mootoribensiini kasutavad valdavalt eraisikud, siis annavad tarbimisnumbrid hea indikatsiooni Eesti inimeste ostujõu kohta. „Võrreldes juuniga, kui mootoribensiini tarbimine langes 9,6%, toimus juulis teatav stabiliseerumine ja müüginumbrid kahanesid 8,2% võrra. Kindlasti avaldasid mõju ka mootoribensiini madalamad hinnad – EU Oil Bulletini hinnainfo järgi oli Eesti keskmine mootoribensiini E95 müügihind juulis umbes 11 senti odavam kui rekordiliste hindadega juunis.“
Samas märgib Raamat, et kõrged hinnad mõjutavad eelkõige vaesemat osa elanikkonnast. „Regionaalsed tanklamüügi andmed näitavad, et Harjumaal olid mootoribensiini müügi langusnumbrid juulis poole väiksemad kui ülejäänud Eestis. Tallinna kõrgema sissetulekuga inimesed jõuavad veel kütust osta, ülejäänud Eestis on inimestel raskem,“ järeldas Mart Raamat.
Muret tekitab diislikütuse tarbimine
Õliühingu juht nendib, et palju murettekitavam on trend diislikütuse tarbimise osas. „Kuna diislikütus on Eesti ettevõtlust vedavaks kütuseks, siis juulikuu 7,7% väiksemad müügimahud eelmise aastaga võrreldes näitavad, et nõudlus majanduse võtmesektorites on hakanud langema. Sarnast tendentsi näeme ka mujal maailmas ja kuigi vähenev nõudlus toob kaasa madalamad tanklahinnad, siis ilmselt pole keegi rõõmus, et kaua oodatud kütusehindade langus tuleneb pead tõstvast majandussurutisest,“ tundis Raamat muret majanduse käekäigu pärast.
Maakondlik mootorikütuse müügistatistika ei näita, et suurenenud oleks kütuste piirikaubandus. „Teatavasti loobus Läti juulis kütuste biolisandi nõudest ning lõunanaabrid ise lootsid sellega kütuse hinda 10–12 senti alandada. Kuigi Läti kütuse omahind muutus sellega arvestatavalt madalamaks kui Eestis, siis efektiivne konkurents meie kütuseturul hoidis hinnavahe Lätiga sisuliselt juunikuu tasemel,“ rõõmustas Raamat.
Siiski ei näe kütusesektor lähitulevikku väga roosades toonides. „Viimaste nädalate hinnainfo näitab, et diislikütuse puhul on lõunanaabritel tekkinud umbes 5-sendine hinnaeelis. See on juba vahe, mis viib Eesti vedajate tankimise ja maksuraha Lätisse ja vähendab meie ettevõtete konkurentsivõimet. Kuna rahandusminister lubas Läti kütusepoliitika muudatustele reageerida, siis vaadatakse loodetavasti superministeeriumis pingsalt augusti andmeid ja tehakse vastavad korrektuurid ka Eesti maksupoliitikasse,“ avaldas Raamat lootust riigi huvile majandussurutises õigeid otsuseid teha.
