Juuli oli väga soodne arenenud aktsiaturgudele, mida aitasid tagant tõugata ettevõtete head majandustulemused, kirjutab Luminori Eesti privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose.
USA indeks S&P 500 (S&P 500 Total Return EUR Index), mis koosneb USA 500 suurettevõtte aktsiatest, kerkis kuu jooksul 12,28%. Kose sõnul oli arenenud turgude tulemus üldiselt sarnane: tootlus oli kahekohaline ja aktsiaindeks (MSCI World Total Return EUR Index) kerkis 10,67%.
„Arenevatel turgudel oli olukord seevastu kehvem, kuid piirkonna kuine tootlus oli sellegipoolest 2,28%,“ märkis Kose. „Ühed tegurid, mis aitasid arenenud turgudel paremaid tulemusi saavutada, olid oodatust suuremad ettevõtete kvartalikasumid.“
Kuigi USA majandus kahanes teist kvartalit järjest, mis on üks majanduslangusele viitav põhitunnus, on majandusteadlased ja föderaalreservi juht Jerome Powell tugeva tööturu tõttu USA majanduse sügavamasse langusesse liikumise osas endiselt kahtleval seisukohal. „Saadaolevate andmete ja ulatusliku tegevuse põhjal ei vasta olukord veel sellisele majanduse kokkutõmbumisele, mida saab pidada majanduslanguseks,“ ütles Kose.
„Majandusteadlased on ühel meelel, et langus võib meid tabada hiljemalt 2023. aasta alguses, kuid SKP andmetest nähtub, et majandus on juba aeglustumas.“
Vaatamata sellele, et majandust võib tabada langusperiood, tõstsid föderaalreservi poliitikakujundajad oma baasintressimäära veel 75 baaspunkti võrra eesmärgiga langetada keskpikas perspektiivis inflatsiooni soovitud tasemeni. „Majandusele annab hädavajalikku turgutust aegade parim olukord tööturgudel, mis võimaldab karmistada rahapoliitikat ja võidelda suurenenud inflatsiooniga,“ märkis Kose.
Euroopas on olukord halvem
Kui USA keskendub inflatsiooni ohjeldamisele, siis Euroopa paistab Kose sõnul seisvat silmitsi rohkemate katsumustega kui pelgalt suurenenud inflatsioon ja energiahindade tõus. Praegune poliitiline ebakindlus Itaalias on tingitud ühe valitseva koalitsioonipartei boikottidest, sealjuures astus tagasi peaminister Mario Draghi. Suurbritannia peaminister Boris Johnson teatas tagasiastumisest juuli alguses, seda kolm aastat kestnud pidevate skandaalide tõttu.
Ka Saksamaa ei jäänud rahutustest puutumata. Venemaa gaasihiid Gazprom sulges oma peamise Euroopa gaasijuhtme, mis lõppeb Saksamaal. Kose selgitas, et ettevõte on tarninud klientidele viimasel kuul tellitust vähem gaasi, viidates peamise gaasijuhtme turbiinidega seotud probleemidele. Gaasitarned taastati sellegipoolest, kuid vaid 40% võimsusega, mida vähendati juuli lõpus vaid 20%-le. „Kontrollist gaasitarnete üle sai poliitilise väljapressimise tööriist,“ nentis Kose.
Olgugi, et Euroopa poliitika seisab praegusel ajal silmitsi ootamatute probleemide ja suurenenud ebakindlusega, tõstis Euroopa keskpank suureneva inflatsiooniga võitlemiseks baasintressimäära 50 baaspunkti võrra, mis oli esmakordne tõstmine 11 aasta jooksul ja suurim alates 2000. aastast. Lisaks tutvustasid poliitikakujundajad uut rahapoliitika töövahendit, mis tagab eeldatavasti, et turud ei kergita haavatava majandusega riikides laenukasutuse kulutusi liiga kõrgele nagu 2012. aastal.
