Suurem väliskaubanduspuudujääk pidurdab majanduskasvu

Impordikasv jäi juunis küll koguekspordikasvule veidi alla, suurenedes aastases võrdluses 24%, kuid nii esimeses kui teises kvartalis keskmiselt oli see väljaveost tublisti suurem. Impordimaht, ehk kui impordikäibest arvestada välja impordihindade tõus, suurenes ekspordimahust kiiremini nii esimeses kui teises kvartalis. Eelmise aastaga võrreldes suurenes väliskaubanduspuudujääk jooksevhindades teises kvartalis üle kahe korra. Suurem väliskaubanduspuudujääk tähendab aga majanduskasvule tugevamat pidurit.

Kaubavahetus Venemaaga on vähenenud

Venemaale vähenes Eesti päritolu kaupade eksport juunis 23% ja sel aastal kokku on see kahanenud 22% võrra. Samuti vähenes juunis import Venemaalt. Kui saatjariigi järgi vähenes import Venemaalt juba mais, siis päritoluriigi järgi vähenes see üle pika aja alles juunis. Kuigi kaubavahetus Venemaaga on tugevasti vähenenud, aitas juunikuisele languste kaasa ka aastatagune järsk impordikasvu kiirenemine Venemaalt, mis tõstis võrdlusbaasi tavapärasest kõrgemale.

Juunis oli pool imporditud maagaasist Venemaa päritolu

Eestisse imporditud veeldatud maagaas oli nii mais kui juunis 100% Venemaa päritolu. Samas on Eestisse imporditud veeldatud maagaasi osakaal kogu maagaasi tarnetest veel võrdlemisi väike. Kui aasta esimesel neljal kuul oli gaasilises olekus imporditud maagaas keskmiselt 97% Venemaa päritolu, siis alates maikuust toimus muutus – mais oli Venemaa osakaal vaid 17%, juunis 53%. Kui panna kokku kõik mineraalsed kütused, siis on Venemaalt pärit impordi osakaal vähenenud üsna tagasihoidlikult – juunis oli see 30%, esimeses kvartalis keskmiselt aga 40%. Vaatamata sellele, et mais selle kaubagrupi import Venemaalt järsult aeglustus ja juunis langusesse läks. Puidu ja puittoodete impordi osakaal Venemaalt on aga isegi suurenenud. Küll on aga teinud suure kukkumise Venemaa päritolu väetiste impordi osakaal. Kui eelmisel aastal tuli imporditud väetistest Eestisse 60% Venemaalt, siis mais oli Venemaalt väetiste import väga tagasihoidlik ja juunis oli Venemaa osakaal vaid 9%. Tõsi küll, suur osa väetiste ekspordist on Eestist veetud edasi teistesse riikidesse.

Nõudlus on veelgi nõrgemas

Euroala, kuhu läheb ligi pool Eesti kaupade ekspordist, majandussektorite kindlustunne on viimastel kuudel kiiresti halvenenud ja ostujuhtideindeks näitab, et juulis liikus kogu euroala majandus langusesse. Eesti tööstusettevõtete eksporditellimused on küll vähenenud, kuid see on toimunud väga kõrgelt tasemelt ja ettevõtete hinnangud olid juulis umbes samad nagu 2017. aasta suvel. Halvenenud on ka ettevõtete lähikuude ekspordiootused, kuid ka need on praegu 2018. aasta sügise tasemel. Kuigi hinnakasv lubab veel ekspordikäibe suurenemist, on nõudlus veelgi nõrgenemas. Euroalal on ettevõtted kogunud väiksema nõudluse ja suurenenud ebakindluse tõttu rohkem varusid, mis omakorda vähendab nõudlust. Häired tarneahelates näitavad küll tasapisi paranemise märke, kuid need on jätkuvalt oluliseks probleemiks tootmisel. Energiakriis mitte ainult ei vähenda nõudlust, vaid väiksem energiapakkumine piirab ka tootmist.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid