Ida-Virumaale Estonia kaevanduse tööstusalale planeeritav pumphüdroelektrijaam on mastaapne ringmajandusprojekt, mille ehitamisel kasutatakse ära põlevkivi väärindamisel tekkiv lubjakivikillustik ja suletud kaevanduskäigud. Jaam toimib võimsa salvestina, aidates käivitumisel tagada energiajulgeolekut ja elektrivõrgu stabiilsust.

Eelprojekteerimise tulemusel täpsustub investeeringu suurus ja tasuvus ning keskkonnamõjude eelhindamise käigus selgub, milliste keskkonnanõuete ja -tingimustega tuleb selle rajamisel arvestada.

Eesti Energia juhatuse liikme Margus Valsi sõnul suudab pumphüdroelektrijaam energiaturgudele pakkuda erinevaid teenuseid, mis muudab selle oluliseks varaks mitte ainult ettevõtte, vaid kogu riigi seisukohalt.

„Eesti energiajulgeoleku ja energiasõltumatuse tagamine meie enda varadega on tähtsam kui kunagi varem,“ ütles Vals. „Hiljemalt 2026. aastasse planeeritud Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumise valguses on äärmiselt oluline, et Baltimaadesse loodaks vajalikud energiaturud ja tootmis- või salvestusvarad, millega varustuskindlust võimalikult roheliselt ja võimalikult soodsalt tagada. Oleme valmis Estonia pumphüdroelektrijaamaga 2025.-2026. aastal vastavalt Eleringi sünkroniseerimisplaanidele turule tulema, kui vajalikud süsteemiteenuste turud luuakse. Pumphüdroelektrijaam pakub lahendust mitmele väljakutsele korraga, sest lisaks varustuskindluse tagamisele soodustab see taastuvenergia kasutuselevõttu, aitab jõuda jäätmevaba tootmiseni ning võtab taaskasutusse tööstusterritooriumi.“

Kuni 225 MW jaam toimib hiiglasliku salvestina. Selle ülemine reservuaar rajatakse aherainetarindile ning alumise reservuaarina võetakse kasutusele kaevanduse suletud osa. Kui energiasüsteemis on elektrit puudu, lastakse vesi ülemisest reservuaarist mööda torusid läbi elektriturbiini, mis muudab vooluenergia elektrienergiaks ja vesi jõuab alumisse reservuaari. Ajal, mil elekter on odav, pumbatakse vesi üles tagasi, et protsessi vajalikul hetkel korrata. Tööle hakkab jaam 2026. aastal.

„Taastuvenergia toodang on oma olemuselt muutlik ning toodangu prognoos võib erineda suures mahus sellest, mida tegelikult tuule- ja päikesepargid toodavad,“ märkis Vals. „Isegi kaks tundi enne tootmishetke võib tootmisprognoos erineda tegelikust toodangust märkimisväärselt. Et sellega toime tulla, peab elektrisüsteemis tarbimise ja tootmise bilansi ning sageduse tagamiseks olema tootmisvarasid, mis suudavad sama kiiresti reageerida. Üheks tehnoloogiaks, mis sellist kiiret reageerimist võimaldab, on kaasaegne pumphüdroelektrijaam, mis on võimeline end üles-alla koormama mõne minutiga.“

Projekt on unikaalne, kuna Eesti Energiale teadaolevalt pole põlevkivi või söe kaevandusi kasutatud hüdroelektrijaama veereservuaarina. Lisaks on ainulaadne see, et pumphüdroelektrijaama survekõrguse ehk ülemise ja alumise veereservuaari vahelist kõrgust suurendatakse taaskasutades Estonia põlevkivikaevanduse mäemassi rikastamisest tekkivat aherainet.

Planeeritava pumphüdroelektrijaama kontseptsiooni on võimalik eksportida teistesse riikidesse. Sihtgrupiks on riigid, mille maapinna reljeef pole sobilik klassikalise pumphüdroelektrijaama ehitamiseks ning kus on suletud või suletavaid kaevandusi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid