Aasta esimesel poolaastal kasvas maksutulu 15,9 protsenti

2022. aasta esimese kuue kuuga on maksu- ja tolliametile tasutud 5,62 miljardit eurot makse. Sellest juuni maksutulu moodustas 1,089 miljardit eurot, mis on aasta varasemast 18,1 protsenti enam. Aasta esimese kuue kuuga on eelarvest täidetud 50,6 protsenti.

Prognoositust rohkem on tasutud eelkõige käibemaksu, mis tuleneb hoogustunud majandusaktiivsusest ning üldisest hinnatõusust. Tööjõumakse laekub oodatust rohkem tööturu prognoositust parema arengu tõttu. Juriidilise isiku tulumaksu laekumist toetab erasektori suurenenud kasumi jaotamine. Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv töötukassa töötasu hüvitist arvestamata ulatus I poolaastal 15,3 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Seda vedas eelkõige keskmise palga kasv, mis oli I poolaastal 9,9 protsenti. Samas suurenes 4,9 protsenti ka töökohtade arv. Deklareeritud töötajate osakaal tööealistest (62,3%) on ajaloolisel kõrgtasemel. Sektoritest oli kuue kuu palgafondi kasv suurim majutuses ja toitlustuses (64,8%), mida mõjutas eelmise aasta madal baas kuna sektor oli üks suuremaid töötasu hüvitise saajaid.

Palgafond on võrreldes kriisieelse ajaga kasvanud pea kõigis sektorites

Kriisieelse 2019. aastaga võrreldes on I poolaastal peaaegu kõigis sektorites palgafond kasvanud, erandiks on mäetööstus ( 39,8%) ning majutus ja toitlustus ( 2,1%). Enim on töökohti lisandunud infos ja sides (6800) ning tervishoius (4700). Kõige suurem vähenemine on toimunud majutuses ja toitlustuses ( 4700). Sotsiaalmaksu tasumine kasvas I poolaastal 11,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Head laekumist toetab palgafondi tugev kasv. Arvestada tuleb ka, et käesoleva aasta aprillis jõustus sotsiaalmaksuseaduse muudatus, kus teatud juhtudel vähenes sotsiaalmaksu määr 33 protsendilt 20 protsendile, mis vähendab riigi poolt tasutud sotsiaalmaksu 5 miljoni euro võrra kuus.

Füüsilise isiku tulumaksu riigieelarve osa I poolaasta laekumist mõjutasid tulumaksutagastused ja teisest pensionisambast lahkujad. I poolaastal tagastati tulumaksu 221 miljonit eurot ehk 17 miljonit enam kui eelmisel aastal. II pensionisambast lahkujatelt laekus I poolaastal 62 miljonit eurot tulumaksu, mida on 39 miljonit eurot enam kui möödunud aastal sama ajaga, mil lahkusid vaid pensioniealised. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas I poolaastal 12,5 protsenti.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas I poolaastal 24,4 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Tugeva kasvu taga on eelkõige erasektori (v.a pangad) dividendid ja tulumaks, mis on selle ajaga suurenenud 27 protsenti. Ka riigiettevõtete jaotatud kasumilt laekus 19 miljonit eurot tulumaksu ehk ligi kaks korda rohkem kui möödunud aasta I poolaastal. Maksulaekumist mõjutab nii dividendide maht kui regulaarselt jaotatava kasumi madalam 14protsendiline tulumaksumäär. Erasektori madalama määraga dividendide maht ületas I poolaastal tavamääraga dividendide mahtu (vastavalt 608 ja 500 miljonit eurot). Tulumaksu laekus rohkem 20protsendilise määraga (125 miljonit eurot) kui madalama määraga (99 miljonit eurot). Mõlema määraga tulumaks on võrreldes möödunud aastaga kasvanud (vastavalt 26 ja 22 miljoni euro võrra).

Käibemaksutulu kasvas üle 20 protsendi

Käibemaksutulu kahekohalise kasvu tagas kõrge majandusaktiivsus ja üha kõrgemale tõusvad energia- ning teiste kaupade ja teenuste hinnad. Selle aasta esimese kuue kuu tasumine (1,55 miljardit eurot) ületab 20,2 protsendi ehk 261 miljoni euroga 2021. aasta taset. Ettevõtete kogukäibe kasv kiirenes II kvartalis 27 protsendini, sealjuures suurenes käive tegevusalades laiapõhjaliselt. Tänavu kehtisid ka koroonapiirangud mullusega võrreldes lühemalt ja madalseisust taastumine tõi kaasa keskmisest kiirema kasvutempo. Vaatamata uuele kriisile ei ole ettevõtete käibemaksuvõlg kerkinud, vaid püsis 167 miljoni juures, mis on mullusest tasemest 6 protsenti väiksem. Tegevusaladest mõjutas 2022. I poolaastal käibemaksu tasumise kasvu enim jae- ja hulgikaubandus ning energeetika.

Aktsiiside kasv oli pigem tagasihoidlik

Aktsiiside tasumine kasvas esimesel poolaastal võrreldes eelmise aastaga 4,2 protsenti. Kasvu toetas enim alkoholiaktsiisi tasumine. Selle põhjus on ühelt poolt eelmise aasta madal alkoholiaktsiisi laekumise tase, mis tulenes mullu kehtinud COVID-19 pandeemiaga seotud piirangutest ning turistide vähesusest. Kuue kuuga on alkoholiaktsiisi tasumine suurenenud 15,3 protsenti.

Alates teisest kvartalist on turistide osakaal hakanud taas kasvama, mida peegeldab ka sadamapiirkonna müükide elavnemine ning laevareisijate arvu mitmekordne kasv. Suve esimene kuu tõi aga kaasa tasumise vähenemise 1,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Samas oli eelmise aasta juunis tasumine ka rekordkõrge. Alkoholiliikidest on I poolaastal suurenenud enim veini ja muu alkoholi deklareerimine, vastavalt 16,6 ja 14,6 protsenti.

Kütuseaktsiisi tasumine on esimesel poolaastal suurenenud 0,5 protsenti võrreldes möödunud aastaga. Marginaalse kasvu on tinginud eelkõige maagaasi koguste 19 protsendine vähenemine võrreldes eelmise aasta esimese poolega. Kuust kuusse on vähenemas ka mootorikütustelt tasutud aktsiisi kasvutempo. Nii maagaasi kui mootorikütuste vähenemise taga seisab ülemaailmne energiahindade tõus. Kui maagaasi koguste vähenemine algas juba varem, siis mootorikütuste tarbimisse lubatud koguste kasvutempo on hakanud langema teises kvartalis.