Ettevõtted seisavad valikute ees, millise kütuseliigiga jätkata oma tootmist sügis-talvisel perioodil, sest gaasiga varustatuse peale ei saa täie kindlusega loota. Nii on nad riskide maandamiseks ettevalmistusi teinud juba kevadest saati, kirjeldab Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Gaasi varustuskindlus on toidutööstuste jaoks tõusnud oluliseks murekohaks. Sõrmus sõnas, et toiduainetööstuse ettevõtetes on maagaas ühe peamiselt kasutatava kütusena kriitilise tähtsusega. Tema sõnul on peamiselt kasutusel keskmise võimsusega põletusseadmed, mille nimisoojusvõimsus jääb vahemikku 1–50 MWth.
„Toiduainetööstuses on nii neid ettevõtteid, kellel on võimalus alternatiivkütusena kasutada ka põlevkiviõli, kui ka neid, kellel see võimalus puudub ja üleminek teise kütuse kasutamisele vajaks täiendavat investeeringut,“ osutas Sõrmus probleemkohtadele. „Põllumajanduskojale teadaolevalt on näiteks suuremates piimatööstustes üldiselt olemas või mõnes ka loomisel võimalus gaasile lisaks kütteõli või mõne teise alternatiivse kütuse, näiteks hakkepuidu, kasutamiseks. Toidutööstuses laiemalt on aga olukord erinev ja paljudes tööstustes gaasi kasutamisele alternatiivi pole. Gaasi kasutatakse osaliselt ka põllumajandusettevõtetes, näiteks viljakuivatites,“ lisas ta.
Lisainvesteeringute vajadus
Ettevõtted peavad arvestama asjaoluga, et keskmise võimsusega põletusseadmed on reguleeritud keskkonnaministri määrusega, millega sätestatakse ka saasteainete piirmäärad lähtuvalt kasutatavast kütuseliigist. „Sellest lähtuvalt peaksid ettevõtted, kellel on kasutusel määruse mõistes uued põletusseadmed, st seade on kasutusele võetud pärast 20. detsembrit 2018, investeerima puhastusseadmetesse, milleks ettevõtetel puuduvad ressursid. Arvestades ka alternatiivkütuse kasutamise vajaduse ebaselget ajalist perspektiivi, ei ole niivõrd suure investeeringu tegemine ka majanduslikult otstarbekas,“ osutas Sõrmus.
Ta tõi välja, et toidutööstused on töötleva tööstuse sektoris suurimad gaasitarbijad, mistõttu on gaasiga varustuskindluse tagamine toidutööstustele kriitilise tähtsusega küsimus nii riigi toidujulgeolekut kui toidu varustuskindlust silmas pidades. Toiduainetööstus ja põllumajandussektor tarbivad indikatiivselt aastas kokku ca 335 GWh gaasi.
„Toidutööstusele, kui ühele suuremale gaasitarbijale tarnete tagamine pole oluline mitte ainult toidutootmise töös hoidmiseks, sellest sõltub kogu põllumajandussaaduste tarneahel kuni loomade heaolu küsimusteni välja. Lisaks on toiduainetööstuse puhul tegemist ühiskonna jaoks oluliste ja hädaolukorras prioriteetsete tarbijatega, kellele tuleks eelisjärjekorras tagada gaasiga varustamine olukorras, kus gaasitarnete katkemisel pole võimalik kõikide tarbijate gaasivajadust katta,“ hoiatas Sõrmus gaasiga varustatuse katkestuste eest.
„Kuigi riigi esindajad on kinnitanud, et toidutootmist peetakse elutähtsaks tegevusalaks, mis gaasinappuse korral kuulub prioriteetsete sektorite hulka, siis toidutööstus kuulub kuue tarbijagrupi hulgas prioriteetsuselt alles neljandasse gruppi. Vajame seetõttu riigi tasandil selget plaani, kuidas gaasinappuse korral tegutsetakse. Ettevõtjad vajavad paremat arusaama, millistele tarbijagruppidele praeguse prognoosi kohaselt eeloleval sügis-talvisel perioodil gaasi kindlasti jätkub arvestades loodud varude suurust ja erinevate tarbijagruppide tarbimise mahtu. Pöördusime selles küsimuses koos toiduliiduga juunis ning uuesti augusti alguses ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole,“ vahendas ta.
Jagatud vastutus
Sõrmuse sõnul saadi ministeeriumilt juuli kesksel koja esimesele pöördumisele vastus, kus kinnitati, et riik pingutab Eesti varustuskindluse tagamise nimel, seda tehakse nii gaasivaru soetamise kui LNG terminali vastuvõtuvõimekuse rajamise näol. Hoolimata tavapärasest oluliselt erinevast olukorrast gaasiturul jätkub ka Lätis asuva maagaasihoidla täitmine.
Ministeeriumipoolses vastuses rõhutati, et riik peab oluliseks ka ettevõtte tasandil riskide hindamist ning soovitab teha ettevalmistusi talviseks perioodiks ja veenduda, et kütusevajadused oleksid kaetud. Esimese sammuna soovitas MKM ettevõtetele suhelda enda energiamüüjaga ning uurida, kuidas vajaminevad kütuse kogused tagatud on. Juhul kui näiteks maagaasi varustuskindluse osas pole täit kindlust ja ettevõte saab kasutada teisi kütuseid, on praegu igati õige aeg teha ettevalmistusi alternatiivsete kütuste kasutusele võtmiseks. Sealjuures on oluline kontakteeruda kütuse tarnete küsimuses ka nende alternatiivsete kütuste pakkujatega nagu näiteks põlevkiviõli tootjatega. Vastasel juhul ei pruugi neil talvel olla võimalik täiendavate kütusetarnetega ettevõtteid aidata.
Vajalikud muutused
Sõrmus osutas, et kütuse vahetamiseks võib ettevõttel tekkida vajadus muuta keskkonnaluba või taotleda Keskkonnaametilt erandit. Väiksemad katlamajad saavad põlevkiviõli või muud alternatiivset kütust ajutiselt kasutada, kui selle kütuse kasutamise võimalus on märgitud keskkonnaloal. Selleks ei pea erandit taotlema või luba muutma.
„Erandit ei pea taotlema ega ka oma kehtivat luba muutma ettevõtted, kes kasutavad vanemaid keskmise võimsusega põletusseadmeid ja kellel on keskkonnaloal märgitud ka põlevkivi või muu reservkütuse kasutamise võimalus,“ vahendas Sõrmus. „Juhul, kui reservkütus ei ole keskkonnaloal märgitud, tuleb ettevõttel taotleda vastava keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa muutmist ning teavitada sellest Keskkonnaametit esimesel võimalusel,“ lisas ta.
Ettevõtted, mille tegevus keskkonnaluba ei eelda ja kes soovivad oma riske maandada ning minna üle muule kütusele, ei pea selleks eraldi luba taotlema. Sõrmuse sõnul ei ole kütuste vahetus kõikidel juhtudel siiski tehniliselt võimalik, mistõttu otsivad ettevõtted kindlasti ka võimalusi energiatõhususe suurendamiseks.
„Seda tingib ka gaasi väga kõrge hind ja ka teiste tootmiskulude kiire kallinemine,“ tõdes koja juht. „Natuke pikemas vaates on oluline tagada toidutootjate energiatõhusus ja varustuskindlus energiaga, mistõttu oleme teinud Maaeluministeeriumile ka ettepaneku toetada toidutootjate investeeringuid energia varustuskindluse suurendamiseks. Maaeluministeerium saatis augusti alguses kooskõlastamisele määruse eelnõu, mis käsitleb toiduainetööstuse investeeringutoetust energia varustuskindluse tagamiseks. Määrusega on kavas toetada energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmist ja ehitise ehitamist, samuti generaatori ostmist ajutise vooluallikana kasutamiseks. Mikro- või väikeettevõtjale on toetuse suurim võimalik suurus kuni 250 000 eurot. Keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele on suurim toetus kuni 500 000 eurot. Taotlusvoor on plaanis avada 2022. aasta sügisel.
