Kantar Emori 2022. aastal läbi viidud finantskäitumise uuring näitas, et kuigi inimesed peavad säästmist ja säästude olemasolu varasemast olulisemaks, eelistatakse raha kogumise ja paigutamise viisidena endiselt peamiselt arvelduskontot pangas, kinnisvara, pensionisambaid ja sularaha. Uuringu kohaselt hoiab suisa 76% kõikidest leibkondadest oma sääste arvelduskontol ning 50% leibkondadest hoiustab sääste sularahana. Vähem eelistatakse investeerimis- ja tähtajalisi hoiuseid.

„Kuigi tänane inflatsioonimäär on hoiuse intressist suurem, tasub oma sääste või meelerahufondi ikkagi pangahoiusel hoida, sest pangahoiuselt koguneb intressitulu, mida raha tavalisel arvelduskontol või sularahana hoides ei teeni,“ nentis Inbanki Eesti äriüksuse juht Valdeko Kübarsepp.

Tema sõnul pakub tähtajaline hoius võimaluse oma sääste stabiilselt kasvatada kindla perioodi vältel. „Hoiuperiood on tavaliselt 3–60 kuud, kuid mõned teenusepakkujad pakuvad ka pikemat hoiustamise tähtaega. Intressimäärad sõltuvad eelkõige hoiustamisperioodi pikkusest – mida pikem periood, seda kõrgem intress aastas,“ selgitas Kübarsepp.

Tähtajalisi hoiuseid pakuvad Eestis kõik pangad ning hoiu-laenuühistud. See-eest finantsinspektsiooni poolt tegevusloa saanud krediidiasutuste hoiused ehk pankade hoiused on tagatisfondi seaduse kohaselt kuni 100 000 euro ulatuses riigi poolt tagatud. Tähtajalisi hoiuseid pakkuvate hoiu-laenuühistute hoiused pole seadusega kaetud ehk kui midagi peaks teenusepakkujaga juhtuma, siis võib hoiustaja kõik oma säästud kaotada,“ selgitas Inbanki äriüksuse juht. Eesti krediidiasutused, kelle hoiused tagatisfond hüvitab, on: Inbank, LHV Pank, SEB Pank, Bigbank, Coop Pank, Holm Bank, Luminor Bank, Swedbank ja TBB pank.

Kübarsepp nentis, et hetkel on meediasse jõudnud juhtumeid, kus hoiu-laenuühistute pankroti tulemusena on inimesed suurtest summadest ilma jäänud. „Kuna pankade hoiused on tagatisfondi seaduse kohaselt tagatud, on see üsna riskivaba võimalus oma säästud hoiule panna, selle asemel et seda niisama arvelduskontol või sularahana kodus hoida,“ lausus Inbanki äriüksuse juht.

Mille järgi hoiuse teenusepakkujat valida?

Inbanki Eesti äriüksuse juht soovitas hoiuse teenusepakkuja valikul arvesse võtta nii intressimäärasid, väljamaksete võimalust kui ka tagatisfondi olemasolu. Reeglina tuuakse hoiuste intressimäärad välja protsentides aasta kohta ning hoiustaja saab valida igakuiste väljamaksete või hoiuperioodi lõpus tehtava väljamakse vahel. Kübarsepp tõi ka välja, et näiteks Inbank pakub hoiuse intressi väljamakse võimalust ka hoiuperioodi alguses, kuid sellisel juhul tuleb arvestada väiksema aastaintressi summaga. Kübarsepa sõnul tuleb arvestada, et hoiuse intressidelt peab maksma ka tulumaksu. „Teenitud intressilt on tulumaksu tasumist võimalik edasi lükata siis, kui hoiustamisel kasutatakse tulumaksuseaduses nimetatud investeerimiskontot. Kasutades investeerimiskontot seaduses toodud tingimustel, tuleb tulumaks tasuda alles intressisumma kasutusele võtmisel, mitte konkreetse hoiuperioodi lõppemisel,“ selgitas ta.

„Hoiu-laenuühistutes hoiuse loomisel tuleb tähele panna, et hoiuseid kaasatakse ainult oma liikmetelt ehk hoiuse avamiseks peab astuma vastava ühistu liikmeks ja maksma liikmemaksu,“ nentis Kübarsepp. „Kõik on kindlasti märganud hoiu-laenuühistute reklaame, kus hoiustele pakutakse intresse oluliselt kõrgemas määras, kui pangad täna pakuvad. Paraku tähendab kõrgem intress ka suuremat riski – ühistu pankroti korral võib hoiustaja kaotada pea kogu oma raha,“ soovitas Kübarsepp enne teenusepakkuja valimist korralikult läbi mõelda.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid