„Kogu Euroopas kõrgel püsivate elektrihindade valguses on oluline, et kõik riigid pingutaksid odavama hinnaga taastuvenergia suurendamise nimel. Riigi vähempakkumised annavad elektritootjatele lisaks kindlustunnet uutesse tuule- ja päikeseparkidesse investeeringute tegemiseks ning hea meel on näha, et huvi toodangu suurendamise vastu on neil suur – pakkumiste maht ületas soovitavat mahtu ligi kolmekordselt,“ rääkis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Lõppenud vähempakkumisele tehti 29 pakkumist kogumahuga ligikaudu 1200 gigavatt-tunnile aastas. Võrdluseks, Eesti aastane elektritarbimine on ligikaudu 8500 gigavatt-tundi. Võitjaks osutus 12 pakkumist kokku 25 päikese- ja tuuleenergia tootmisseadmega ning neile garanteeritav müügitulu jääb vahemikku 18,99–34,9 eurot megavatt-tunni eest. Toetust ei maksta, kui turuhind on kinnitatud toetusmäärast kõrgem.

Roheelektri vähempakkumine kuulutati küll algselt välja 450 gigavatt-tunnile roheelektrile, kuid suure huvi ning kiire taastuvelektri toodangu kasvu vajaduse tõttu suurendati vähempakkumise mahtu maksimaalselt lubatule ehk 540 gigavatt-tunnini.

Makstav toetus kujuneb hankel osaleja hinna ja elektri börsihinna koosmõjus, mis tähendab, et kui kuu keskmine börsihind muutub madalamaks kui tootja pakutud hind, kompenseeritakse tootjale nende kahe vahe. Edukad pakkujad peavad taastuvelektri tootmist alustama hiljemalt 2026. aasta algusest. Taastuvenergiatasu makstakse tootjale 12 aastat.

Vähempakkumise viis läbi Elering. Vabariigi Valitsus on võtnud eesmärgiks viia Eesti taastuvelektri osatähtsus 2030. aastaks saja protsendini. 2020. aastal oli osatähtsus 22 protsenti. Järgmine roheelektri vähempakkumine 650 gigavatt-tunnile aastas kuulutatakse välja 2023. aasta alguses. Samuti kavandatakse uusi taastuvelektri vähempakkumisi aastateks 2024 ning 2025 kokku vähemalt 1 teravatt-tunni mahus.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid