Reini jõe veetase jõudis kriitilise piirini: kütusekaubandus võib kogu Euroopas pidurduda

Reini jõgi kahanes eile olulisele madalustasemele, mille tõttu võib kütusekaubanduse kogu Euroopas pidurdada.

Püsivalt madal sademete hulk tähendab, et Reini jõe sügavus langes reedel 40 sentimeetrini Kaubi mõõtetornis, mis on Wiesbadeni ja Koblenzi vahel asuva 1200-kilomeetrise jõe kitsaskoht ning mida peetakse meresõitjate sügavuse hindamise kõige olulisemaks punktiks.

Madal vesi ei lase praamidel täismahtusid laadida ja mõjutab ka aeg-ajalt Reini liiklust, kuid tänavu on see eriti halb.

Ametlikel andmetel on tase Kaubis aastaaja madalaimal tasemel alates vähemalt 2007. aastast. Esmaspäevaks peaks teekonnapunkti marker langema 33 sentimeetrini. See tase on mõõt laevatatavusest, mitte jõe tegelik sügavus. Laevatatav jõgi on piisavalt sügav ja piisavalt lai, et võimaldada laevadele läbipääsu.

Reini jõgi on sajandeid olnud Saksamaa, Hollandi ja Šveitsi majanduse tugisambaks. Tänaseks on jõgi sedavõrd kokku kuivanud, et jõe peamine kitsaskoht on muutunud läbimatuks. See takistab omakorda diisli- ja söevedu.

Ka 2850 kilomeetri pikkune Doonau jõgi, mis kulgeb Kesk-Euroopast Musta Mereni, on ummistunud, mistõttu kannatab eelkõige teraviljakaubandus.

Prantsusmaa elektrikriis on süvenenud, kuna Rhone'i ja Garonne'i jõed on tuumareaktorite tõhusaks jahutamiseks liiga soojad ning Itaalia Po on liiga madal, et kasta riisipõlde.

Eurostati andmetel põhinevate arvutuste kohaselt veavad kõnealused jõed ja kanalid üle ühe tonni kaupa aastas iga EL-i elaniku kohta ning panustavad piirkonna majandusse umbes 80 miljardit dollarit.

ABN Amro Bank NV transpordiökonomist Albert Jan Swart arvab, et halvad tingimused tõmbavad piirkonna majandust palju hullemini alla kui 2018. aastal Reini transiidiprobleemide põhjustatud 5 miljardit eurot.

Rein on Euroopa kõige olulisem jõgi, mis aitab transportida rohkem kivisütt Saksamaa elektrijaamadesse, et kompenseerida Venemaa gaasitarnete piiramise mõju.

Prantsusmaa, mis on tavaliselt energiaeksportija, ei saa aidata leevendada energiakriisi, sest saadaval on ainult umbes pooled riigi tuumareaktorid, ülejäänud on hoolduseks. Norra valmistub ka piirama elektrieksporti, kuna riik eelistab elektritootmise asemel madalate veehoidlate täitmist.

Saksamaa raudteevõrk seisab silmitsi krooniliste ummikutega, samas ei ole ka maanteedele üleminek lihtne. Keskmise praamiga sama koorma vedamiseks on vaja 110 veokit ja Saksamaal on puudus 80 000 veokijuhist, mida süvendab asjaolu, et ukrainlased naasevad järk-järgult koju, et vabaduse nimel võidelda.

Itaalias Po orus, kus toodetakse umbes 30% riigi põllumajandustoodangust, on karm kuumus ja erakordselt kuivad tingimused kahjustanud maisi- ja päevalillekasvatust ning sundinud riisikasvatajaid istutusi kärpima pärast seda, kui jõgi langes viimase 70 aasta madalaimale tasemele.

Doonaul käivad Bulgaarias, Rumeenias ja Serbias erakorralised süvendustööd ning laevad seisavad kanalite puhastamise ootel. Kõige kriitilisemad kohad on Zimnicea piirkonnas Rumeenia-Bulgaaria piiri ääres.

„See on kõige tõsisem olukord, mis meil on viimase 20 aasta jooksul olnud,“ ütles Rumeenia suurima jõekaubaveoettevõtte Transport Trade Services investorsuhete direktor Gabriel Techera.