Vee-ettevõtete tootmiskuludest moodustab energiatulu ligukaudu veerandi. Elektrienergiat kasutatakse kõige enam joogivee ja reovee puhastamise tootmisprotsessis ning pumplates. „Koos energiahinna tõusuga on vee-ettevõtete jaoks kasvanud ka paljud teised sisendkulud, alates tööjõust ja lõpetades seadmetega. Kiire hinnatõus ja ligi 23-protsendiline inflatsioon on tekitanud olukorra, kus kulude katmiseks tuleb ettevõtetel veeteenuse hinda tõsta,“ selgitas Eesti vee-ettevõtete liidu (EVEL) tegevdirektor kt Mihkel Muulmann.

Muulmann lisas, et 2022. aastal on uut veeteenuse hinda taotlenud juba 17 Eesti vee-ettevõtet, suurematest linnadest teatasid hinnatõusust näiteks Tartu ja Narva vee-ettevõtted. „Hetkel on menetluses veel 11 vee-ettevõtte hinna muutmise taotlused, kellele lisaks valmistab veel mitu ettevõtet ette taotlusi veeteenuse hinna tõusuks,“ tõi Muulmann välja.

Prognooside kohaselt tõuseb veeteenuse hind inimese kohta ligikaudu 1–2 eurot kuus.

Tulevikus ühtne hind?

Muulmann selgitas, et osades Eesti vee-ettevõtetes kehtib era- ja äriklientidele erinev veeteenuse hind, aga seadus näeb ette, et uue hinna kehtestamisel ühtlustatakse hinda ja seda on tehtud ka varasematel aastatel. „Võib prognoosida, et tulevikus kehtib kõikidele sama piirkonna vee-ettevõtte kliendirühmadele ühtne hind. Piirkondades, kus kehtib täna erinev hind, tähendab see sisuliselt seda, et eraklientide jaoks veeteenuse hind tõuseb ja äriklientide jaoks läheb teenus odavamaks.“