Üle poole tuhande osalenuga Havasi uuringust selgus, et hinnatõus (ka möödunud talvel lakke kerkinud energiahinnad), on oluliselt pärssinud iga teise eestimaalase ostujõudu ja toimetulekut. 12% kinnitas, et nad on sattunud tõsistesse raskustesse; 39% väitis, et hinnatõus on oluliselt pärssinud toimetulekuvõimalusi. Viimasega otseselt seotud Venemaa kallaletung Ukrainale on samuti endast märku andnud: ligi kolmandik (30%) tõdes, et on just sõja mõjudest tulenevalt sattunud tõsistesse raskustesse või on need oluliselt pärssinud pere ostujõudu.

„Hiljutise koroonapandeemia mõjud on uute murede valguses tagaplaanile jäänud,“ tõdes Havasi uuringute juht Mauri Sööt. „Kuigi Venemaa kallaletung Ukrainale on toonud meie inforuumi viimase poolsajandi kestvaima ärevusfooni, siis vahetult on eestimaalaste toimetulekut kõige laialdasemalt pärssinud üldine hinnatõus.“

Toimetulek

Kõige raskem on Virumaalastel

Võrreldes keskmisega on hinnatõusu mõju kõige laialdasemalt tunda madalaima sissetulekuga inimeste seas: neist, kelle igakuine netotulu pereliikme kohta jääb kuni 600 euro piiresse, on 69 protsendi rahaline toimetulek oluliselt pärsitud või on sattunud tõsistesse raskustesse. Piirkondlik muster peegeldab suurimat mõju Virumaal (67%), kus elanikel on üha raskem hakkama saada.

Vähenenud toimetulekuvõimalused on avaldanud oma mõju ka ostukäitumises. Kolmveerand vastanuist väitsid, et jätavad nüüd ostmata asju, mida väga vaja pole. Üle poole (55%) on hakanud oste põhjalikult ette planeerima ja teevad poes vähem spontaanseid valikuid. Veidi üle veerandi (27%) tõdesid, et nende ostuharjumused pole üldse muutunud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid