Välistoetuste vahendamine suurenes aastaga 35,9 protsenti ehk 16,2 miljoni euro võrra. Välismaistest vahenditest finantseeritud tegevuskulud aga vähenesid aastaga 43,6 miljoni euro võrra.

Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas 2022. aasta juunis eelneva aasta juuniga võrreldes 89,7 miljonit eurot ehk 8 protsenti. Seetõttu oli juunikuu kogukulude mahuks 1,21 miljardit eurot. Kogukulu kasvu panustasid enamjaolt edasiantavad maksutulud, antud välismaised toetused ja kodumaistest vahenditest finantseeritud tegevuskulud.

Valitsussektoris oli eelarvepuudujääk juunis ainult keskvalitsuses. Sotsiaalkindlustusfondid ja kohalikud omavalitsused on kogu poolaasta jooksul olnud ülejäägis. Keskvalitsuses ja sotsiaalkindlustusfondide sektoris oli oluliselt parem seis, kui aasta varem juuni lõpus. Kohalike omavalitsuste ülejääk oli sarnane eelmise aastaga. Võrdluseks, aasta varem oli juuni lõpuks eelarvepositsioon osakaaluna SKPst oluliselt suurem - 2,2%. Parema seisu üheks põhjuseks on hea maksulaekumine, mis osaliselt on tingitud kiirest hinnatõusust. Tavapärasest kiiremini on kasvanud ka mittemaksulised tulud. Teisalt oli 2021. aastal samaks ajaks juba vastu võetud lisaeelarve, mis andis aluse suuremateks kulutusteks. Käesoleva aasta lisaeelarve kulutused jäävad valdavalt teise poolaastasse.

Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) eelarvepositsioon oli juuni lõpus 303 miljoni euro suuruses puudujäägis. See on 489 miljoni võrra parem seis, kui aasta varem. Samuti on see parem seis, kui kolmel varasemal kuul. Viimasel kahel aastal on keskvalitsuse positsioon esimesel poolaastal pidevalt halvenenud. Positsiooni paranemine teise kvartali jooksul toimus viimati koroonakriisi-eelsel ajal. Kulude kasv oli juuni lõpuks tavapärane, kuid kuna maksutulude ja mittemaksuliste tulude kasv on tavapärasest oluliselt suurem, siis on ka positsioon parem. Kõige kiiremini on kasvanud tulumaksu (nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute) laekumine, mis on kasvanud aastaga ligi 20%. Ka käibemaksu laekus jõudsalt -nelja kuuga ligi 17% enam kui aasta varem. Selle peamiseks põhjuseks on viimase aja erakordselt kiire hinnatõus. Võrreldes aastataguse sama perioodiga kasvasid jõudsalt mittemaksulised tulud. Näiteks kaupade ja teenuste müük (+29%), muud tulud (peamiselt varadelt, +40%) ning finantstulud (+54%).

Sotsiaalkindlustusfondide sektori (Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa), positsioon oli juuni lõpu seisuga positiivne - 77 miljonit eurot. Haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 16 miljoni euro võrra 68 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksu laekumine ning keskvalitsuse jätkuv rahaline toetus. Töötukassa oli juuni lõpus 10 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis on 47 miljoni euro võrra parem seis, kui aasta varem. Töötukassa oli viimati mitmekuulises järjestikus jooksvas ülejäägis 2019. aastal. Juuni lõpuks oli suur osa (ligi 8400) Eestisse saabunud sõjapõgenikke juba jõudnud ennast töötuks registreerida ning neist ligi 4800 olid ka perioodi lõpuks arveloleku lõpetanud (enamus rakendunud tööle).

Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli juuni lõpus 112 miljonit eurot, mis on 2021. aasta juuniga võrreldes 22 miljoni euro võrra parem tulemus. Esimese poolaasta ülejääk on kohalikel omavalitsustel üsna tavapärane. Sektorit toetab tugev tulumaksulaekumine, mis oli ligi 11% suurem, kui eelmise aasta esimeses kvartalis.

Riigieelarve kogukulu kasvas edasiantavate maksutulude ja tegevuskulude kasvu tõttu

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid juunis 728,0 miljonilt eurolt 794,7 miljoni euroni ehk 66,7 miljonit eurot eelneva aasta juuniga võrreldes. See teeb aastaseks kasvutempoks 9,2 protsenti. Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud kasvasid juunis kodumaistest vahenditest finantseeritud tegevuskulude suurenemise tõttu.


Kodumaised toetused vähenesid juunis eelneva aastaga võrreldes 3,7 miljonit euro võrra, kuna kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks vähenes 57 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta juuniga on oluliselt vähenenud erakorralisest lisaeelarvest antavate toetuste mahud.

Ülejäänud kodumaiste toetuste liigid juunis suurenesid - sotsiaaltoetused 6,8 miljonit eurot, tegevustoetused 45 miljonit eurot ja kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 1,5 miljonit eurot. Sotsiaaltoetustest kasvasid vanaduspensionid juunis 11,6 miljonit eurot ehk 7,7 protsenti. Tegevustoetused suurenesid peamiselt uurimistoetuste, teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise ja sõjapõgenikest laste hariduskuludeks antud toetuste kasvu tõttu.

Majandamiskulud suurenesid juunis 25,7 protsenti ehk 16,3 miljonit eurot, millest käibemaksu suurenemine moodustab 4,7 miljonit eurot. Majandamiskuludest on kasvanud enim kaitseotstarbelised kulutused, muude sotsiaalteenuste pakkumiseks tehtud kulud ja elektrikulud. Esialgsetel andmetel kasvasid juunis riigieelarveliste asutuste ruumide ja rajatiste elektri-, kütte- ning soojusenergiakulud 1 miljoni euro võrra, mis teeb aastaseks kasvutempoks 54,6 protsenti. Kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide kulud suurenesid juunis 2,5 miljonit eurot, millest laskemoonaga seotud kulude kasv oli 1,3 miljonit eurot peamiselt granaatide soetamise tõttu. Muudele sotsiaalteenustele tehtud kulutuste hulgas olid juunis Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud - ilma käibemaksuta 5,3 miljonit eurot. Lisaks on majandamiskuludes toimunud laiaulatuslik kasv, mille käigus on suurenenud lähetuskulud, inventari ja hoonete majandamiskulud ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud.

Tööjõukulud suurenesid juunis 9,6 miljoni euro võrra, kasvades aastas 10,5 protsenti. Tööjõukulude kasvu peamisteks põhjusteks olid hariduse, riigikaitse, infotehnoloogia ja siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõus.

Investeeringud kasvasid juunis 4,7 protsenti ehk 2,8 miljoni euro võrra. Juunis suurenesid eelneva aasta juuniga võrreldes kulutused kaitseinvesteeringuteks ja riigimaanteede ehitamiseks. Juunis investeeriti eelneva aasta sama ajaga võrreldes 8,7 miljoni euro võrra rohkem kaitseinvesteeringuteks, mille hulgas oli suurematest investeeringutena radarisüsteemi soetamine ja laskemoona hoidlate rajamine. Riigimaanteede taristu ehitamise ja remondi kulud kasvasid aastaga 2,3 miljoni euro võrra.

Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid juunis 46,4 miljoni euro võrra kasvutempoga 16 protsenti aastas suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu maksulaekumise ja kogumispensioni fondidesse suunatud maksude kasvu tõttu.