Eesti metsa- ja puidutööstuse liit (EMPL) pöördus eile keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti ning maksu- ja tolliameti poole palvega pöörata kõrgendatud tähelepanu Aserbaidžaani, Gruusia ja Kasahstani puidu impordi hüppelisele kasvule Eestisse ning kontrollida, kas selle hulgas on Venemaa päritolu sanktsioneeritud tooteid või on nende toodete tootmiseks kasutatud Venemaa päritolu puitu. Sektori ekspertidele teadaolevalt ei ole nendes riikides sellises mahus tootmisvõimsusi, nagu näitab impordi kasvu statistika.

Liidu hinnangul on põhjust kahtlustada, et Venemaal toodetud vineeri imporditakse eespool nimetatud kolmandatesse riikidesse ja eksporditakse seejärel Euroopa Liitu justkui Kasahstani, Gruusia või Aserbaidžaani päritoluga kaubana. See on ebaseaduslik, kuna rikub Venemaa puittoodete impordikeeldu, mis rakendus Euroopa liidu 6. sanktsioonide paketi all 10. juulil.

Lisaks sanktsioonidele rikub illegaalne import EMPLi tegevjuhi Henrik Välja sõnul ka Euroopa Liidu puidumäärust, mis seab nõuded kogu tarneahela seaduslikkuse kontrollimisele. „Eksootilised eksportriigid ei saa turule üleöö ilmuda. Olukorra muudab halenaljakaks fakt, et Kasahstanis, Gruusias ja Aserbaidžaanist isegi ei kasva kaske. Samuti puuduvad seal vajalikud tootmisvõimalused nii märkimisväärse vineerikoguse ekspordiks,“ ütles Välja.

Venemaalt pärit vineeri müümine kolmandate riikide kaudu võimaldab vältida ka täiendavat Euroopa Liidu dumpinguvastast tollimaksu suurusjärgus 15%. Välja lisas, et tarbija kõrval kannatavad illegaalse sisseveo all ka kohalikud tööstused, kes kvaliteedinorme täidavad ning seega puidu eest suuremat hinda küsivad. „Illegaalne import toob Venemaale majanduslikku lisatulu sõjaolukorras, kus kõige olulisem on neile ühtselt vastu seista. Samuti seab see raskusi Eestile puidu jätkusuutlikuks tootmiseks ja edasimüügiks,“ märkis Välja.