„Venemaaga seotud ettevõtjad ei tohi osaleda meie riigihangetel. Nüüd saavad meie hankijad vähimagi kahtluse korral küsida juurde ka täiendavaid tõendeid, et see kindlalt välistada,“ selgitas riigihalduse minister Riina Solman.

Keelatud on sõlmida hankelepingut või juba sõlmitud hankelepingu täitmist jätkata Venemaa kodaniku, residendi või seal asutatud ettevõtja, asutuse või muu üksusega. Samuti ei saa eelpool nimetatud olla hankelepingu täitmisel alltöövõtjad ega tarnijad. Keelatud on ka hankelepingu sõlmimine või jätkamine juhul, kui ettevõtja ise sanktsiooni alla ei kuulu, ega pole seotud sanktsiooni subjektidega, kuid tarnib kaupa, millele on kehtestatud rahvusvaheline sanktsioon.

Hankijal on eksimise välistamiseks õigus nõuda riigihankes osalevatelt ettevõtetelt mistahes kinnitusi, andmeid ja tõendeid, et kontrollida rahvusvahelise sanktsiooni puudumist.

„Mõistame, et juba sõlmitud hankelepingute kohene ülesütlemine võib panna hankijad keerulisse olukorda, mistõttu on selleks jäetud üleminekuaeg,“ ütles Solman. „Seega, kui juba sõlmitud sanktsioone rikkuv hankeleping oli sõlmitud enne 9. aprilli ja kehtib kuni tänavu 10. oktoobrini, võib selle täitmist jätkata. Sellised lepingud, mille tähtaeg on hilisem kui 10. oktoober, tuleb hiljemalt sellel kuupäeval ära lõpetada,“ ütles riigihalduse minister.

8. aprillil võttis Euroopa Liit vastu määruse 2022/576, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa sõjalise tegevusega Ukrainas. Määrusega kehtestati sanktsioonid ka seoses riigihankelepingutega. Aastast 2015 kuni 2021 on Eesti hankijad sõlminud 44 lepingut Venemaa ettevõtetega.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid