„Eesti on võtnud selge suuna, et arendada tuuleenergia tootmist nii maal kui merel. Turuolukord on muutunud sellistele investeeringutele soodsaks, mistõttu on ettevõtjatel ka kõrgendatud huvi ning nii on ka meretuuleparkide rajamiseks sobilikele aladele suur nõudlus ja üht ala soovib arendada mitu taotlejat,“ sõnas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Selliste olukordade lahendamiseks on mõistlik korraldada tema sõnul enampakkumised, et ühemõtteliselt ja läbipaistvatel tingimustel alad ära jagada ning veenduda, et saame nendele aladele parima arendaja. „Riigi huvi on, et need meretuulepargid saaksid võimalikult kiirelt rajatud,“ lisas ta.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA) on praeguseks meretuuleparkide rajamiseks sobivatele aladele esitatud ligi 30 hoonestusloa taotlust, seejuures on paljud neist taotlustest samadele aladele.

TTJA peadirektor Kristi Talvingu sõnul on ametile esitatud hoonestusloa taotlused hetkel läbivaatamisel. „Huvitatud isikutel on seejärel võimalik 60 päeva jooksul konkureerida ja samale alale omapoolne taotlus esitada,“ selgitas Talving.

Eelnõu kohaselt lähtub TTJA hoonestusloa taotluste hindamisel eelkõige Eesti mereala planeeringust, aga ka mereala maakonnaplaneeringutest. Kui hoonestusloa taotlused vastavad kõigile nõutud tingimustele, viiakse nende vahel läbi enampakkumine. Selle alghind sõltub eelnõu kohaselt konkureeriva ala kasutusotstarbest ja suurusest – meretuulepargi puhul oleks alghind 25 000 eurot ruutkilomeetri kohta, muude ehitiste puhul 12 500 eurot ruutkilomeetri kohta. Näiteks 1000 MW suuruse meretuulepargi puhul, mis on umbes 200 ruutkilomeetri suurune ala, oleks alghinnaks 5 miljonit eurot.