„Sellise elektri hinna juures pole lihtsalt võimalik toitu toota,“ ütles Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük. „Kohalik toidutööstus – ja toidujulgeolek tervikuna – on juba sattunud kahjuks löögi alla – ja kui sellised olud jätkuvad, siis kaob kodumaine toidutööstus sootuks.“

Nord Pooli elektribörs sattus eile oma ajaloo ühte suurimasse kriisi, kui Balti riikides sai elekter otsa ja seepärast maksis elektri megavatt-tund börsil õhtul kella kuuest seitsmeni koguni 4000 eurot. Tegemist oli absoluutse rekordiga ja oleks ilmselt maksnud rohkemgi, kuid kõrgemat hinda pole elektribörsil võimalik panna. Viimastel kuudel üldiseltki on hind elektribörsil olnud enneolematult kõrge. Toidutööstus on juba pikka aega riigile väljendanud murelikkust ja pikaajalise planeerimise võimatust.

Kõrgenenud energiahinnad mõjutavad oluliselt kogu toiduainetööstust, kuna lisaks energiahindadele on meeletu kiirusega suurenenud ka kõik muud kulud – tooraine, materjalid, transport, palgad jpm. „See on ka põhjus, miks poodides toiduainete hinnad hüppeliselt kerkivad,“ märkis Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova. „Nõo Lihatööstuse jaoks on energiahinna tõus suur juba suvel, sest kuni 70% tarbitavast elektrist kulub meil ruumide jahutamisele. Näiteks juulis maksame elektri eest rohkemgi kui detsembris. Suure tõenäosusega maksame sellel aastal elektri eest ligi miljon eurot rohkem kui eelmisel aastal.“

Nõo Lihatööstus annab tööd ligi 200 töötajale ja pälvis eelmisel aastal EAS-i, Eesti kaubandus-tööstuskoja ja Eesti tööandjate keskliidu korraldatud Eesti parimate ettevõtete konkursil aasta pereettevõtte tiitli.