„Kuni Euroopa Liidus ei teki suuremahulist tootmisvõimekust, et suudetaks rohkem elektrit toota kui me tarbime, siis pole börsi tarvis,“ sõnas Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist Vikerraadio hommikuprogrammis.

Konisti sõnul oleks lahenduseks reguleeritud hinnad. „See on mõistlikum, kuna siis me teame, et igal ajahetkel on energia olemas. Börsi puhul see võimalus puudub nagu praegu näeme.“

Professor lisas, et praegu peaksime keskenduma eelkõige juhitavatesse tootmisvõimsustesse ja jaotusvõrgu investeeringutesse. „Uute tootmisvõimsuste rajamine tähendab suuremahulisi investeeringuid,“ ütles Konist. „Oleme olnud naiivsed, lootnud, et need investeeringud teeb keegi teine meie eest. Investeeringuid energiajulgeolekusse saab teha ikka Eesti riik ise.“

On neid, kes lahkumist ei toeta

Alexela juhatuse liige Martti Hääl on varem välja öelnud, et börsilt lahkumine oleks ettevõtja õudusunenägu, sest pidevalt muutuvas keskkonnas poleks lihtsalt võimalik ühegi plaani ega investeeringuga lõpuni minna.

Ka peaminister Kaja Kallas sõnas eilsel pressikonverentsil, et börsilt lahkumine maksaks meile lihtsalt kätte. „Lihtne on justkui rääkida, et tuleme börsilt välja ja toodame oma elektri ise. Siiski ei saa me tagada, et riigis tootmine kogu vajaduse katab. Ja me peame aru saama, et kui vaatame kolme Balti riiki, siis meil on tugevamad kaardid käes elektriturul. Lätil aga gaasikaardid ja Leedul on vedelkütust. Seega oleme kõik üksteisest sõltuvad. Uskuge mind, kui oleme elektriturul väga egoistlikud, siis saame seda omakorda tunda gaasi- ja vedelkütuste arvelt,“ sõnas Kallas.