Eesti reitingut toetavad tugevad institutsioonid ning tugev majandus- ja eelarvepoliitika, nagu ka kulumine Euroopa Liitu ja NATOsse.

Venemaa algatatud sõja tõttu ootab agentuur Eestile tänavu 1,5 protsendist majanduskasvu. Sõja tõttu kasvavad ka kaitsevõime tugevdamise, energia julgeoleku tagamise ja põgenikega seotud kulutused. 2023. aastaks ootab agentuur Eestile 2 protsendilist ja 2024-2025 aastatel keskmiselt 2,7 protsendist majanduskasvu.

Agentuur prognoosib, et Venemaa sõja kaudsed mõjud kergitavad Eesti suguse väikese avatud majandusega riigi inflatsiooni ja see jääb kõrgeks kogu 2022. aasta vältel.

Sõjaga kaasnevate lisakulutuste tegemine lükkab edasi Eesti pandeemia järgsete eelarvepoliitiliste eesmärkide täitmise. Agentuur prognoosib eelarve puudujääki 2022. aastaks 3,8% SKPst ning selle alanemist 2023-2025 perioodil keskmiselt 1,6% SKPst tasemele.

Eesti võlakoormus jääb samal ajal madalaks, ja keskpikas plaanis toetab majanduskasvu ELi vahendite kasutuselevõtt.

Kuigi pikemas vaates võib majanduskasvu jätkuvalt piirata tööealise elanikkonna kahanemine, on selles viimasel aastatel toimunud teatavad positiivsed arengud. Viimase viie aasta jooksul on Eesti elanikkond keskmiselt kasvanud 0,2% aastas.

analüüsi kohaselt võib Eesti riigireitingu langetamiseni viia sõja oodatust suurem mõju Eestile või selle laienemine Venemaalt ja Ukrainast väljapoole – see mõjutaks nii inflatsiooni kui majanduskasvu ning S&P pikendaks vajadust eelarve toetusmeetmete järele, mis halvendaks veelgi riigirahanduse olukorda.

Reitingu tõstmiseni viiks Eesti majanduse oodatust suurem kasv, mis tõstaks ka sissetulekute taset.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid