India, mis on maailma suurim puuvillast tootja, on probleemiks suured vihmasajud ja kahjurid. See on avaldanud lausa sellist mõju, et riik peab puuvilla sisse tooma. Hiina puhul teeb aga murelikuks kuumus. USA on suurim puuvilla eksportija ning sealgi on probleemiks meeletud põuad. Suuruselt teine eksportija Brasiilia on viimane lisanduja, kus kuumalained on saagikust vähendanud juba 30%.

Kliimamuutuste tõttu on niisiis puuvilla hind maailmaturul tõusnud juba 30%. Aasta esimeses pooles jõudis hind kõrgeima tasemeni pärast 2011. aastat. Rõivatootjate marginaalidele mõjus see halvasti ning juba siis räägiti, et tõusma hakkavad nii t-särkide, mähkmete, paberi kui papi hind. Investoritele peetud kõnes sel nädalal andis Children’s Place’i juht Jane Elfers teada, et puuvilla hinnatõus on „meile väga suur probleem“ ja lisas, et ettevõte loodab, et aasta teises pooles saabub leevendus.

Kuid Brasiilias toimuv ei ole just julgustav. Ka USA põud on jõudnud kohta, kus valitsus on piiranud Colorado jõe veekasutust. Kaks riiki moodustavas umbes poole puuvilla ekspordist.

Kõik prognoosid näitavad selle tooraine jätkuvat ja suurt hinnatõusu. Samas näevad analüütikud, et nii USAs, Euroopas kui Aasias on märgata riiete ostmise vähenemise trendi. See tõenäoliselt siiski ei aita ning puuvilla puudus viib hinnad üles. Seega olge riiete, paberi ja mähkmete hinnatõusuks valmis.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid