Minister Sikkut elektrikriisist: börsi läbipaistvust tuleb suurendada

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Riina Sikkut ütles Delfi Ärilehele, elektribörsi vastu usalduse taastamiseks on vaja selle läbipaistvust suurendada. Peamine on aga tootmisvõimekuse suurendamine.

Sikkut räägib, et elektri börsihind ronis tunniks rekordkõrgele seetõttu, et tootmisvõimsusi on turul palju vähem kui nõudlust. Tootmisvõimsuste nappuse põhjuseid on nii erakorralisi, ajutisi kui ka struktuurseid. Minister toob need ka välja. Kuumalaine on praegu vähendanud põhja- ja lõunanaabrite hüdrojaamade ning piirkonna tuuleparkide tootlikkust, Venemaa alustatud sõja tõttu on gaasi hind erakordselt kõrge ja mõjutab elektri hinda, osa Eesti põlevkivijaamadest on ja olid praegu plaanilises hoolduses. Mitmed gaasijaamad ei ole turul, võimalik, et talveks gaasi säästmise tõttu, ning Baltikumis on taastuvenergia võimsusi viimasel aastakümnel lisandunud visalt.

„Samas on lisaks üksikutele ehmatavatele hinnatippudele tegelikult murettekitavam püsivalt kõrge keskmine elektri hind. 500-600 eurone MWh hind on üle jõu käiv kodutarbijatele ja ettevõtetele ühtmoodi. Kodutarbijatest on 2/3 sõlminud fikseeritud hinnaga elektripaketi, ülejäänutel on samuti võimalus hind fikseerida või 1. oktoobrist liikuda universaalteenusele. Kõigile lisandub hüvitis 50 eurot MWh tunni kohta. See tähendab, et hinnatippude riski eratarbijad ei kanna, samuti ei pea nad 500eurose börsihinnaga leppima,“ lubab Sikkut.

4000eurone hinnatipp vääris tema sõnul turujärelevalve sekkumist ning börsi vastu usalduse tagamiseks on vajalik kindlaks teha, et keegi turuga ei manipuleeri.

„Energiakriisis, mis inimesed ja ettevõtted nii raskesse olukorda on pannud, ei tohi mitte mingil lubada ebaausa tegutsemisega kasu lõikamist. Isegi ausa konkurentsi olukorra tuleb elektribörsi läbipaistvust suurendada,“ ütleb ta. Varem on ta öelnud järgmist:

„Kas see peab olema avalikkusele kättesaadav või ainult turuosalistele, aga praegusega võrreldes on elektribörsile läbipaistvust juurde vaja. Seda selleks, et säilitada usaldus Nord Pooli vastu. Et Ukraina sõja võidaks, on meil vaja hoida lääne ühtsust. Aga inimeste toimetulekuraskused hakkavad murdma Ukraina toetamise ühtsust. Kuid pikas plaanis ei anna meile elektribörsilt äratulek midagi head meie julgeolekule ega too ka paremat hinda. Läbipaistvus on esimene ja parim viis praegu usalduse tõstmiseks,“ sõnas Sikkut.

Keskmist elektri hinda saab Sikkuti hinnangul langetada struktuursete murede lahendamise abil ehk tootmisvõimsuste ja ühenduste lisamisega. Hiljuti jõustus näiteks otsus, et uuel aastal hakkab kehtima tuulikutasu, äsja lõppes riigi rekordilise mahuga taastuvelektri vähempakkumine ja juba järgmise aasta alguses korraldab riik uue – lähiaastatel on plaanis kokku korraldada vähempakkumisi 1,65 teravatt-tunni jagu.

„Hiljuti kinnitati merealade planeering, mis võimaldab edasi minna meretuuleenergia arendamisega. Põhi- ja jaotusvõrgu tugevdamisesse investeeritakse. Koalitsioonileppes on fantoomliitumiste tühistamise, võrguga liitumiste lihtsustamise, väiketootmise toetamise ja planeeringuprotsessi olulise kiirendamine kavandatud,“ loetleb ta.