Ekspert: väike Eesti nagu Viplala. Mis oleks kui digitaliseeriks kriisid?
(5)
Kas mäletate pisikest lasteraamatu tegelast Viplalat, kes oskas võluda, enda sõnul tinistada? Ühest kriisist teise liikuval väikeriigil Eestil oleks vaja sarnast võluvitsa, eriti energiakriisile mõeldes. Kui tinistaks õige kriisid digitaliseerides ära?
Sellest, et tervise-, majandus- ja sõjalisest kriisist veel vähe oli, oleme kõik hästi aru saanud. Energiakriis nõuab aktiivselt tähelepanu ning tema kannul varjutab ühiskonna vaimne kriis probleemidest ning osaliselt pealesurutud kodukontorist räsitud keskkonnas. Tööjõu- ning hariduskriisil on siin isegi raske välja paista.
Tehnoloogiat on meie ümber näha ja tajuda täpselt nii palju, kui on selle rakendajaid. Euroopa Komisjon on varsti pea kümme aastat jälginud liikmesriikide edusamme digivaldkonnas. Äsja ilmunud digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) aastaaruande järgi oleme 27 riigi seas 9. kohal. Oleme küll avaliku sektori digiülemineku ülemaailmne liider, kuid endiselt teeb muret see, et meie ettevõtted ei saa digimajandusest täit kasu. On superinnovaatoreid, kuid traditsioonilisemad ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted kasutavad harva uut tehnoloogiat (suurandmeid kasutab 10%, tehisintellektilahendusi 3%).
Niisiis, kuigi tehnoloogia areng on olnud eksponentsiaalne, on inimkonnal raske murda harjumust mõelda lineaarselt. Kirjeldatud lõtkust tulenevalt on võimalusi tehnoloogia rakendamiseks tekkinud kordades rohkem, kui on nende rakendajaid ja seotud rakendusi. Samas on just tehnoloogia areng võti järjekordsest kriisist väljatulemiseks.
Viimase aja sündmused äratavad
Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori ettevõtted murravad pead, kuidas nende loodud tehnoloogia saab panustada rohepöördesse ning toetada ka teisi kriiside allikaid. Globaalsest soojenemisest lähtuvalt on suurem fookus ekspordi potentsiaalil ning ülemaailmset mõju omavate lahenduste rakendamisel. Suurim keskkonna saastaja on energeetikasektor, millele Eesti kontekstis rõhu asetan. Viimaste päevade energiahinnad tuletavad särisedes meelde, et ka oma väike kodu vajab tehnoloogiast ning digitaliseerimisest toetatud lahenduste oluliselt julgemat kasutuselevõttu selleks, et energiakriis millekski tulemuslikuks ümber pöörata.
Paljud tehnoloogia laiapõhjalist rakendamist toetavad faktorid on meil tagatud. Kõige olulisem on see, et meie kultuur ja seadusloome on avatud uuendustele ning uudsete lahenduste kasutuselevõtule. Energiakriisi valguses tundub see aga rakendatud peaasjalikult väiksemal skaalal - näiteks päikesepaneelide kasutuselevõtt hoonetes on aina tavapärasem praktika. Samal ajal ootavad mere tuulepargid rohelist tuld ning dialoog tuumajaama vajalikkuse üle ei võta vedu. LNG terminali luuakse viimasel minutil. Vesinikul baseeruvate tehnoloogiate kasutuselevõtt on aeglane. Selle nädala börsihinna rekord ilmestab näitlikult, et energeetikasektoris on vajakajäämised.
Kallitelt tundidelt odavamatele
Kirjeldatud olukorras on hüppeliselt kerkinud kodaniku vastutus. Teadvustame, et probleem leiab aset siin ja praegu ning vajame kiiret lahendust. Energiahinna hetkeseisust ollakse teadlik, oma ühekordseid tarbimisi osatakse aina enam soodsale perioodile planeerida. Need, kes on fikseerinud oma elektripaketi hinna, saavad lepingu perioodi võrra järele mõtlemise aega. Need, kelle elektripaketi hind on börsihinnast sõltuv, peavad reageerima. Eraldi küsimus on ka täpne teadlikkus oma elektripaketist – näiteks asjaolust, et iga börsihinnaga pakett ei paku keskmistamata hinnastust.
Energiatarbimise kuldreegel on salvestada energiat siis, kui see on odav ning tarbida siis, kui see on kallis. Näiteks koduses majapidamises saab salvestina mõtestada sooja vee boilerit või vesipõrandakütte süsteemi. Kogutarbimisele avaldab aga suuremat mõju see, kui igaühe, sh peamiselt ettevõtete, energiatarbimine saab kõikjal süsteemselt juhitud. Seotud tehnoloogia ei ole uudne ega kallis ning lahendused on turult saadavad. Sama igapäevaseks kui päikesepaneelide kasutus energia tootmisel, peab saama ka tarbekulutuste automatiseeritud lülitus madalamast energia tunnihinnast lähtuvalt.
Väikese Eesti jaoks tundub digitaliseerimine sama hea võluvits, kui tinistamine lasteraamatus pisikese Viplala jaoks. Digitaliseerimist aitavad toetada IKT sektori ettevõtted ning mitmed riiklikud toetusprogrammid, loodetavasti lisanduvad neile lähiajal ka riiklikud toetavad meetmed! See aitab meil püsida ärksana ning konkurentsivõimelisena, toetab seejuures üldist heaolu ning aitab kaasa kriiside sujuvamale seljatamisele.
