Uuringust nähtus, et 55% eestlastest investeerib regulaarselt oma välimusse ning enim hoolivad sellest 35-54-aastased naised. Regulaarsed igakuised investeeringud välimusse on normiks 40% lätlaste ja 48% leedulaste jaoks.

Samas on lätlased kõige lemmikloomasõbralikumad inimesed Baltikumis, kuna 48% lätlastest nimetab lemmikloomadega seotud kulusid oma igakuiste kulutuste osana. Leedus on vastav näitaja 44% ja Eestis 38%. Huvitav on see, et vaid 27% leedulastest kulutab igakuiselt tele- või voogedastusteenustele, lätlastest lausa 66% ja eestlastest 59%.

Noortel eestlastel jääks iga kuu raha üle, aga pensionärid näevad vaeva

45% 18–34-aastastest eestlastest kinnitab, et neil jääb pärast kõikide kulude tasumist raha alles. Seda on 4% vähem kui eelmisel aastal. Kolmandik Eesti vastajatest väidab, et neil on halvem isiklik majanduslik olukord kui aasta tagasi. „Praegust inflatsioonimäära arvestades muutub igakuiste kulude tasumise järel raha kogumine keerulisemaks. Isegi valdkondades, kus palgad tõusevad, on harva võimalik inflatsioonile järele jõuda. Seetõttu on ilmne, et praegune olukord tekitab küsimusi, kuidas edasi,“ nendib IPF Digital Estonia, kes äsja tõi turule uue finantsplatvormi Creditea, tegevjuht Kristi Saaremets.

Seevastu eakatest (55–65-aastased) ütleb vaid 28%, et neil jääb igakuiselt raha alles. Säästud puuduvad 15%-l selles vanuserühmas uuringule vastanutest. Keerulisem on olukord Leedus, kus vaid 11% pensionäridest väitis, et neil jääb igal kuul raha alles. Huvitaval kombel ütlesid pooled (50%) Leedu meestest, et on suutnud viimase 12 kuu jooksul raha kõrvale panna (Eestis 42%, Lätis 37% vastanutest).

Pea iga kolmas eestlane on laenanud pereliikmelt

Kuigi 52% eestlastest väitis, et pole viimase 12 kuu jooksul raha laenanud, on 31% saanud laenuabi mõnelt pereliikmelt. Iga viies (21% vastanutest) eestlane on saanud laenu mõnest finantsasutusest ja 12% on küsinud laenu sõpradelt või kolleegidelt. „On arusaadav, et inimesed kipuvad otsima rahalist abi esmalt pereringist, eriti hädaolukorras. Samas on oht, et lähedastelt laenamine võib hakata perekondlikke suhteid mõjutama,“ arutleb Saaremets.

Vaid iga viies (22%) leedukas väidab, et kasutab laenu saamiseks perekondlikku sidet, samas küsivad nad kõige rohkem (11%vastanutest) laenu sõpradelt ja kolleegidelt. Seevastu üle poole (54%) lätlastest on viimase 12 kuu jooksul laenanud finantsasutustelt, mis on ka enam kasutatav lisaraha hankimise viis.

Eestlased usaldavad nõustajaid, lätlased iseennast

Iga teine ​​eestlane küsiks finantstoodete ja -teenuste kohta nõu finantsasutustelt ja -nõustajatelt. On mõnevõrra üllatav, et 23% lätlastest väidab, et nad ei küsi kelleltki finantskonsultatsiooni, samas kui 48% leedulastest küsib nõu oma pereliikmetelt.

Leedu elanikud tunnevad end valdkonnas väga enesekindlalt, sest 76% tarbijatest teatab, et nad on vähemalt üsna kindlad oma teadmistes finantstoodete ja -teenuste kohta. Mehed kipuvad olema oma teadmistes tugevamad kui naised (82% vs 70%). See arusaam on korrelatsioonis ka säästmisvõimalusega – mida rohkem raha suudavad inimesed kõrvale panna, seda kindlamad on nad oma finantsteadmistes ja -oskustes.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid