Advokaat iduettevõtjatele: enne investorite jutule minekut veendu, et kodu oleks korras

Kuigi Eesti on iduettevõtluseks hea paik, võib paljudel juhtudel takerduda hilisem äritegevus vormistama lepingute taha. Ajujahi mentor ja advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat toob välja kolm enamlevinud tähelepanekut, millega arvestada.

„Kõik teavad, et Eestis on ettevõtte alustamine tehtud ülilihtsaks, kuid korrektsete juriidiliste lepingute vormistamisega jäädakse tihtipeale hätta, sest puuduvad vastavad teadmised või arvatakse, et tegelen lepingutega siis, kui x, y ja z on tehtud – paraku võib selleks hetkeks olla juba liiga hilja ning esile kerkivad keerulised ja kulukad juriidilised vaidlused,“ selgitas advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat Peeter P. Mõtsküla.

Asutajate leping on sama oluline kui põhikiri

Mõtsküla sõnul on äriühingu põhikiri ja asutajate leping kaks erinevat dokumenti, kuid mõlemad võrdselt olulised. Esimesel juhul on tegu äriühingu asutamiseks ja tegutsemiseks kohustusliku raamdokumendiga, teine on aga vabatahtlik leping, mis sätestab asutajatevahelise rollijaotuse ja omavaheliste eriarvamuste lahendamise korra. Mõlemal dokumendil on oluline koht äris ning nad peavad olema omavahel kooskõlas.

„Aeg-ajalt pöördub meie poole mõni iduettevõtte esindaja, kellel on tegemist omanikevahelise vaidlusega. Kui sellises olukorras pole võimalik kirjalikele kokkulepetele tugineda, on tihti tulemuseks palju jama ja märkimisväärne rahakulu,“ tõi Mõtsküla välja.

Asutajate leping muutub eriti oluliseks siis, kui mõni asutaja jätab oma teiste asutajate ja ühingu ees võetud kohustused täitmata. Kui puudub kokkulepe koostöö lõppemise puhuks, ei ole teda võimalik osanikeringist lihtsalt niisama välja arvata ning lahkuja väljaostmine võib kujuneda kalliks ja keeruliseks.

Ärge unustage intellektuaalomandi kaitset

Samaaegselt asutajate lepinguga soovitavad juriidika eksperdid vormistada ka intellektuaalomandi kokkuleppe, millega tagatakse, et nii asutajail kui töötajail tekivad intellektuaalomandi õigused, – autoriõigused, leiutised, disainilahendused jms – lähevad asjaomastelt isikutelt üle äriühingule.

„Number üks asi, mida investorid enne idufirmasse raha süstimist vaatavad, on see, kas ettevõte omab kontrolli selle üle, mida nad üles ehitavad. Teisisõnu, kas nad saavad olla kindlad, et kogu ettevõtte tegevusega seotud intellektuaalomand kuulub ärile, mitte isiklikult mõnele asutajale või koodikontorile,“ selgitas Mõtsküla.

Ta rääkis, et osales ühe startup-i nõustamisel, mille puhul jättis üks kolmest võtmeasutajast osa intellektuaalomandist endale. „Kui ettevõte oli valmis investeeringuid kaasama, siis ei olnud ta nõus oma osa ettevõttele loovutama ning nõudis selle eest suurt rahasummat – seda ta ei saanud ning ka investorid jalutasid minema, sest juhtum oli liiga riskantne,“ tõi Mõtsküla välja.

Ka osanike vahelised suhted peavad olema juriidiliselt reguleeritud

Kui mängu tulevad investorid ehk uued osanikud, on asutajate lepingu „peale“ vaja koostada ka osanike leping. Selline leping pakub lahendust näiteks olukordades, kus osanik ei saa tervislikel põhjustel enam ettevõtte arendamisel osaleda või soovib mingil muul põhjusel ettevõttest lahkuda.

„Meie kogemuse põhjal aitab osanike leping tõepoolest vältida konflikte. Osanike muutumine ja liikumine on iduettevõtete puhul väga tavaline nähtus ning kui rollid pole piisavalt hästi reguleeritud, on vaidlused kiired tulema,“ sõnas Mõtsküla.