„Soovime liikuda järjest enam kliimaneutraalsuse poole ja sellest tulenevalt kaardistame oma keskkonnamõjusid. PCAF-i aitab meil mõõta laenuportfelli CO2 jalajälge viisil, mis on võrreldav teiste pankade ja finantsasutustega üle maailma,“ rääkis Coop Panga jätkusuutlikkuse projektijuht Aleksei Akulistõi.
Ta lisas, et kuna enamik investeeringuid jõuab majandusse pankade kaudu, oodatakse finantssektorilt ka juhtrolli rohepöörde eestvedamisel. „Kuigi me kaardistame ka oma kontorite ja töötajatega seotud mõjusid, on teada, et pankade suurim mõju keskkonnale tuleneb just laenamise ja investeerimisega seotud tegevustest. Sellepärast peame tähtsaks hinnata, avalikustada ja vähendada oma portfelli mõju kliimale,“ märkis Akulistõi.
Coop Pank alustab portfelli kliimamõjude hindamist üldisema ja sektoripõhise lähenemisega ning aastast-aastasse liigutakse detailsemate aruannete poole. „Meie klientidele selline hindamine ühtegi lisakohustust kaasa ei too, kuid tulemuste põhjal saame ka neile nende kliimamõjudest aimu anda. Vajadusel saame olla neile ka partneriks kliimamõjude vähendamisel ning aidata neil täita Euroopa Liidu poolt rakendatavaid suuniseid ja regulatsioone,“ kinnitas jätkusuutlikkuse projektijuht Akulistõi.
PCAF on koostöövorm kogu maailma finantsasutuste vahel, mis ühtlustab laenude ja investeeringute kaudu rahastatavate kasvuhoonegaaside heitkoguste hindamist ja avalikustamist. Partnerlusega liitunud finantsasutused hindavad ühtse metoodika järgi oma laenu- ja investeeringute portfelli mõju kliimale ja seavad eesmärgiks Pariisi kliimaleppe täitmise.
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 133 100 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused inimeste kodu lähedale. Panga strateegiliseks omanikuks on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 330 kauplust.
