Swedbank: aeg tõestada, et Eesti majandus suudab veel ühe kriisi üle elada

Kõrge inflatsioon, mis on paljudes riikides veel endiselt tõusuteel, koos keskpankade rahapoliitika karmistamisega halvendavad maailmamajanduse väljavaadet.

Lisaks sellele on Euroopas talvel oodata energiakriisi süvenemist, mis mõjub laastavalt majapidamiste ostujõule ning annab löögi maagaasist sõltuvale tööstussektorile. Selle taustal oleme oluliselt kärpinud maailmamajanduse väljavaadet. USA ja euroala seisavad sügisel silmitsi stagneeruva majandusega.

Kuigi paljude toorainete hinnad on viimastel kuudel tippudest alla tulnud, jääb alusinflatsioon kõrgeks ka aasta teisel poolel ning hakkab tasapisi leevenema alles järgmisel aastal. Inflatsiooniga võitlemiseks on enamik keskpankasid rahapoliitikat sügisel veelgi karmistamas. Euroopa Keskpank kergitab meie hinnangul hoiuse püsivõimaluse intressimäära selle aasta lõpuks 1%ni ja põhiliste refinantseerimise operatsioonide intressimäära 1,25%ni. Kuna kiire hinnakasv peaks aeglustuma, samas kui euroala majanduskasv on väga habras, ei näe me põhjust, miks peaks Euroopa keskpank intressimäärade tõstmisega järgmisel aastal jätkama.

Euroopa valmistub talveks ilma Venemaa gaasita. Energiakriis, sõda Ukrainas, välisnõudluse nõrgenemine ja rahapoliitika karmistamine muudavad euroala majanduse eriti haavatavaks. Me vähendasime järgmise aasta euroala majanduskasvu prognoosi vaid 0,5%ni, mille taga on peamiselt Saksamaa majanduse langus. Saksamaa on üks neist riikidest, mida energiakriis mõjutab eriti teravalt.

Põhjamaades näeme majanduskasvu olulist aeglustumist, samas kui tööturg jääb meie hinnangul tugevaks. Kõrge inflatsioon ning intressimäärade tõus vähendavad majapidamiste ostujõudu, mis omakorda aeglustab tarbimise kasvu.

Geopoliitilisele šokile, energiakriisile ja kõrgele inflatsioonile vaatamata pidasid Balti riikide majandused käesoleva aasta esimesel poolel hästi vastu. Olukord majanduses on aga halvenemas ning me oleme oluliselt kärpinud kõikide Balti riikide järgmise aasta majanduskasvu väljavaadet. Leedus ootame siis lausa majandusseisakut. Inflatsioon, mis on Balti riikides jõudnud üle 21%, on andnud tugeva löögi majapidamiste ostujõule ning halvendanud tugevasti nende kindlustunnet. Meie hinnangul peaksid nõrgem sise- ja välisnõudlus hakkama aga inflatsiooni tasapisi aeglustama.

Aeg tõestada, et Eesti majandus suudab veel ühe kriisi üle elada

Käesolev aasta algas Eestis mõõduka majanduskasvuga, kuid majanduse olukord ja selle väljavaade on halvenenud. Prognoosime lähiajal lühiajalist majanduslangust, kuigi aasta kokkuvõttes kasvab majandus kogu prognoosiperioodil ehk aastatel 2022-2024. Sel aastal peaks majandus kasvama püsivhindades 1,7%, kuid järgmise aasta SKP prognoosi langetasime 0,5%ni

Kaubavahetus Venemaaga on oluliselt vähenenud. Venemaa-suunalise ekspordi langus ei ole Eesti jaoks suur probleem, kuna sõltuvus sellest turust on olnud üsna tagasihoidlik. Üldine välisnõudluse nõrgenemine halvendab ekspordi väljavaateid palju enam. Lisaks on tänavu vähenenud Eesti osakaal euroala kaupade impordis, mis võib tähendada meie eksportijate konkurentsivõime halvenemist sellel turul.

Eesti on olnud sõltuv aga Venemaa energia impordist. Samas on Eesti valitsus otsustanud loobuda Venemaa maagaasi sisseveost. Kuigi Eesti suurimate maagaasi tarnijate hinnangul suudavad nad gaasivarustuse eeloleval talvel ja järgmisel kevadel tagada ning Paldiskisse ehitatav LNG terminal peaks lahendama enamiku regionaalsetest maagaasi tarneprobleemidest, tuleks valmis olla ka halvemaks stsenaariumiks. Maagaasi tarneprobleemide suhtes on Eestis kõige haavatavamad toiduainete-, puidu-, paberi - ja trükitööstused, energia- ja ehitusmaterjalide tootmine ning mitmed äriteenused.

Sel aastal prognoosime tarbijahindade kasvuks 18,5%, mis on viimase 26 aasta kõrgeim tase. Energiahinnad andsid selle aasta esimesel poolel kogu tarbijahinnaindeksi kasvust 42% ehk suurima osa. Majanduskasvu nõrgenemine vähendab nõudlust, mis omakorda piirab alusinflatsiooni. Eeldatavasti hakkab aeglustuma ka väga kõrgele tõusnud energiahindade kasv. Need eeldused lubavad meil prognoosida 2023. aastal tarbijahindade kasvu taandumist 7,1%ni ja 2024. aastal 2%ni.

Vaatamata majanduse reaalkasvu aeglustumisele, selle lühiajalise väljavaate halvenemisele ja ettevõtlussektori kindlustunde nõrgenemisele ei oota me suuri koondamisi ning töötuse määr tõuseb vaid mõõdukalt – tänavuselt 6%lt 2023. aastal 6,8%ni. Endiselt suur tööjõupuudus suurendab palgakasvu. Lisaks aitavad palgakasvu kiirenemisele kaasa kõrge inflatsioon ja nominaalväärtuses väga kiire toodangu kasv. Prognoosime, et palgakasv kiireneb sel aastal 10%ni, samas kui 2023. aastal aeglustub see 7,5%ni. Kuna inflatsioon ületab palgakasvu, siis väheneb majapidamiste netopalk reaalväärtuses sel aastal oluliselt. Järgmisel aastal see veidi paraneb, kuid meie praeguste prognooside kohaselt ületab Eesti leibkondade netopalk reaalväärtuses 2021. aasta taseme alles 2026. aastal.

Kuigi eratarbimise mahukasv sel aastal aeglustub, suureneb see rahalises väärtuses enam kui 20%, mis on viimase 24 aasta tugevaim tulemus. Tarbijate kindlustunne on langenud 1990. aasta tasemele, kuid soov suuremaid oste teha on endiselt tugev. Kulutamist soodustavad pandeemia ajal kogunenud hoiused ja teisest pensionisambast väljavõetud raha. Valitsus plaanib tuleval kütteperioodil kodumajapidamiste kõrgeid energiaarveid osaliselt kompenseerida, tõsta tulumaksuvaba miinimumi ning suurendada lastetoetusi. Tarbimist toetab ka inflatsioon, mis sunnib suuremate hoiustega leibkondi suuremaid oste tegema ja kinnisvarasse investeerima.