Keskmine palk tõusis suhteliselt kiiresti kõigis valdkondades. Kõige rohkem kerkis töötasu majutuses ja toitlustuses. See valdkond on nautinud erakordselt head suve. Keskmine palk suurenes märgatavalt ka tööstuses, kus on käibe kasv seni samuti tugev olnud.

Hinnad tõusid palkadest kaks korda kiiremini. Üksikutes valdkondades kasvas keskmine palk siiski hindadega samas tempos või isegi rohkem – näiteks paberitööstuses, teaduses, reklaaminduses ja büroohalduses.

Palgakasvu taga on ettevõtete kiire käibe kasv, tööjõupuudus, alampalga tõstmine ja töötajate poolne surve, kes ei soovi elatustaseme langust nii kiire hinnatõusu tõttu. Ukrainlased on tööjõupuudust leevendanud vähe. Siiani on Töötukassa kaudu töö leidnud ligi 4000 sõjapõgenikku. Rakendust otsib veel 5000 ukrainlast.

Swedbanki hinnangul tõuseb keskmine brutopalk sel aastal 10 protsendi võrra. Järgmisel aastal aeglustub palgakasv 7,5 protsendini. Kiire hinnatõusu tõttu väheneb keskmise palgasaaja ostujõud sel aastal ligi kümnendiku võrra. Järgmisel aastal peaks keskmine netopalk taas hindadest kiiremini kasvama. Sellele aitab kaasa tulumaksuvaba miinimumi tõus. Praeguste prognooside järgi jõuab palgasaaja ostujõud eelmise aasta tasemele aga alles 2026. aastal.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid