Valitsus saadab elektrituru reformi parlamendi erakorralisele istungile

Valitsus otsustas neljapäeval esitada elektrituru reformi eelnõu parlamendi erakorralisele istungjärgule augusti lõpus.

Eelnõu kohaselt pannakse seoses elektrituru reformiga riigiettevõttele Eesti Energia kohustus müüa alates käesoleva aasta oktoobrist kuni 30. aprillini 2026 elektrit Eesti kodutarbijatele ja kõigile elektri edasimüüjatele ka universaalteenusena. Eelnõuga sätestatakse universaalteenuse raames ostetava elektrienergia tootmishinna kooskõlastamise alused.

Muudatustega luuakse börsihinnast lähtuvatele pakettidele alternatiiv ja antakse kodutarbijale võimalus osta elektrit börsiväliselt.

Kodutarbijad, kes on varasemalt sõlminud elektrienergia lepingu, saavad universaalteenusele üle minna ilma kehtiva lepingu lõpetamise leppetrahvita. Universaalteenusest saab tarbija igal hetkel välja astuda.

Universaalteenuse hind hakkab automaatselt kehtima ka kõigi praegu üldteenust kasutavate kodutarbijate jaoks. See tähendab inimeste jaoks, kes pole seni elektrienergia ostulepingut sõlminud ja tarbivad seetõttu börsielektrit.

Eelnõu ei sätesta universaalteenuse hinda, vaid paneb paika hinnakujunduse põhimõtted. Universaalteenuse hind selgub plaani järgi septembrikuu keskpaigas, kui seaduse muudatused on vastu võetud ja Konkurentsiamet pärast kooskõlastusprotsessi elektrimüüjatega hinna määrab.

Hinna määramisel peab konkurentsiamet võtma arvesse elektri tootmiskulusid ja elektritootja mõistlikku kasumit. Elektrimüüja võib juurde arvestada müügikulud.

Universaalteenus ei ole mõeldud tasuta või ülisoodsa elektri pakkumiseks, vaid tegemist on riigipoolse valikmeetmega, mis aitab inimesi tuleva talve vaates ja tagab selle, et ei tuleks maksta elektri tipuhindasid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Eelnõuga muudetakse kehtivas energiamajanduse korralduse seaduses sisalduvat taastuvelektri osatähtsuse eesmärki aastaks 2030 nii, et aastaks 2030 moodustab elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 100 protsenti senise 40 protsendi asemel. Kogu tarbitavast energiast, kuhu arvestatakse ka näiteks transpordikütus ja soojamajandus, peab taastuvenergia moodustama vähemalt 65 protsenti kehtiva 42 protsendi asemel.