KUULA SAADET | Tööelu: millega tegeleb „Eesti suurim IT-maja“?

Kui me räägime Eestist kui IT-riigist, siis mõtleme instinktiivselt oma suurtele erafirmadele, nagu Bolt, Pipedrive, Wise, Nortal jne. Samas kutsutakse siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskust (SMIT) hellitavalt „Eesti suurimaks IT-majaks“, kuna selles majas valmivad suured riiklikud tehnoloogiaprojektid ja seal töötab enam kui 370 inimest.

„Kuigi Eesti riigil on IT-arenduskeskusi ka muude ministeeriumite all, siis SMIT on neist oma 370 töötaja ja rohkem kui 150 teenusega suurim. SMIT arendab ja haldab 25% riigi IKTst. Meie arendada ja hallata on Eesti IT-teenuste süda – rahvastikuregister, samuti politsei ja piirivalve ning päästeameti ja häirekeskuse infosüsteemid. Loome ja haldame ainsana Eestis elupäästvaid IT-teenuseid ja aitame sellega tagada Eesti inimeste turvalisust,“ selgitab SMITi tegevust personalijuht Kärt Kinnas.

Sama asutuse baasteenuste valdkonna arhitekt Siim Vene lisab, et just SMIT tegeleb nende süsteemide ja lahendustega, mis pakuvad eestlastele igapäevaselt suurimaid e-mugavusi. SMITi ülesanne on hoida teenused töös nii, et nende kasutajad ei märkagi nende olemasolu. Kvaliteedist räägib asutuse puhul ka see, et 99,9% juhtudest suudetaksegi püsida nii-öelda nähtamatuna.

„Võtame näiteks piiriületused. Ühe dokumendi masinast läbilaskmine käivitab jada, kus tehakse tihti mõnikümmend päringut erinevatesse andmebaasidesse. Kui kõik läheb hästi, siis on teenus inimesele ülimugav, kui aga tekib sekundiline viivitus, on juba probleem. Meie tegelemegi igapäevaselt sellega, et need süsteemid, mis elu Eestis turvalise hoiavad, töötaksid ladusalt,“ lisab Vene.

Varem erasektoris töötanud Vene läks riigi heaks töötama pärast põhjalikku analüüsi, sest ka temale oli tekkinud mulje, et riik on paks, bürokraatlik, rohkem tuleb tegeleda kõige muuga kui reaalse IT-tööga. SMITis töötades selgus aga väga kiiresti, et tegu on stereotüübile täpselt vastupidise asutusega.

„Oma töökultuurilt sarnaneme erasektorile, meil on start-up’lik õhustik, – reageerime muutustele kiiresti, katsetame uusi lahendusi ja ei jää kinni vanadesse stampidesse. Ka meie töökeskkond ja töötajale pakutavad hüved ei jää sugugi maha erasektori tehnoloogiaettevõtetest. Peame oluliseks paindlikkust ja arenguvõimalusi. Meil on head töövahendid ja saab koostööd teha valdkonna parimate ekspertidega. Meil pole tahtmist ega võimalust jääda maha organisatsioonikultuurilt, töökeskkonnalt või -tingimustelt. Tegelikkuses peame olema isegi veel paremad, sest meid piirab värbamisel ka see, et saame tööle võtta vaid Eesti kodakondsusega inimesi, kellel pole kriminaalset tausta ja kes läbivad taustakontrolli,“ selgitab Kinnas. Kuid töö SMITis on huvitav, sest projektid, millega tegeletakse, mõjutavad kogu Eestit ja meie kuvandit IT-tiigrina.

Stuudios vestlesid riigi IT-elu köögipoolest siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) personalijuht Kärt Kinnas ja baasteenuste valdkonna arhitekt Siim Vene. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson.

Kuula viimast personalisaate „Tööelu“ salvestust siit: