Tulevikuenergiast ja uutest võimalustest laetud konverents „Teistmoodi Paldiski 2022“

17. augustil 2022 toimus Paldiskis järjekorras viies konverents „Teistmoodi Paldiski“, mille korraldasid Paldiski Ettevõtjate Liit, Alexela, Tallinna Sadam, Enefit Green, Lääne-Harju vald, SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus ja G4S.

Maailmakaardile jõudnud ajaloolises paigas – Pakri neemel LNG-kai läheduses hubases konverentsitelgis – toimunud konverents oli erakordne nii oma asukoha kui esinejate poolest. Eksperdid Eestist ja mujalt Euroopast arutasid veelgi perspektiivikamate lahenduste ja investeeringute üle, mis pole paljulubava Paldiski puhul kaudsed ega teoreetilised, vaid käegakatsutavalt reaalsed võimalused. Konverentsile eelneval nädalal tõi maailma üks olulisemaid ajalehti The New York Times oma mahukas artiklis välja, et Pakrineeme LNG-kai puhul on tegemist Euroopa esimese päriselt valmiva LNG-projektiga. LNG-terminali rajamine asetas Paldiski maailmakaardile nii kohalike kui välismaiste investorite jaoks.

Suure potentsiaaliga linn

Konverentsi tervitussõnadega sisse juhatanud Vabariigi President Alar Karis ütles Paldiski tulevikuperspektiivist ja võimalustest rääkides, et Paldiski on suure potentsiaaliga linn, millest võib tänu sadamale, ühendustele ja Tallinna lähedusele saada Ida-Virumaa kõrval üks olulisemaid Põhja-Eesti äri- ja tööstuskeskuseid. „Miks ei võiks just siin olla tuleviku tööstus, mis aitab pöörata Läänemere piirkonna majandust kestlikuma arengu suunas? Seejuures võiks Paldiski olla linn, kuhu käiakse tulevikus tööle Tallinnast, mitte vastupidi,“ lausus Alar Karis alustuseks ja lisas, et Paldiski puhul on märgiline, et pikalt Venemaa sõjasadamaks olnud linnast hakkab peagi jõudma Eestisse veeldatud maagaas, mis vähendab veelgi nii meie kui naaberriikide sõltuvust Venemaa energiakandjatest.

Oma avasõnas kutsus Lääne-Harju Vallavolikogu esimees Külli Tammur üles mõtlema energiast ka laiemas võtmes ehk koosloomes ja koostöös sündivast energiast. „Kui füüsikaseaduste järgi on energia ajas muutumatu suurus, siis koostöös sündiv energia ei ole kunagi ainult koos tegutsejate algsete mõtete summa, vaid midagi märksa enamat. Koos arutledes, tegutsedes ja töötades on tulemused alati paremad kui omaette nokitsedes. Mõttesügavus ja mõttejõud saavad uued mõõtmed,“ ütles Tammur ligi 250-le konverentsi kuulama tulnud ettevõtlikule ja avatud meelega inimesele.

Lai ja sisukas teemade ring

Moderaatorite Neeme Raua ja Raivo Vare osava juhtimise saatel käsitleti teemadena nutikate rohelinnakute loomise võimalusi ning nende rahalist ja keskkonnalist võitu. Räägiti finantseerimisvõimalustest maapiirkondades ning gaasilistest kütustest ja hübriidparkidest. Konverentsi lõpetas Reformierakonna, Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatide, EKRE, Isamaa ning Eesti 200 majandus- ja taristuministri kandidaatide pooleteisttunnine debatt teemal „Kas energiasõltumatus või naabrite lõa otsas kiikumine?“.

Rohelinna visioonist ning sellest, mis suunas rohepööre liigub rääkisid TalTechi rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping ja Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat. Sooväli-Seppingu sõnul on Eesti eesmärgid ja soov arengus ning teadustegevuses järele jõuda seda kõrgemad, kuna hetkeseisuga on teised Euroopa ülikoolid eespool olnud. „Rohepööre on koos digipöördega eestlastele võimalus saada majanduslikke eeliseid ning võimalusi uueks majanduskasvuks. Rohepööre on tulnud, et jääda,“ ütles ta ja lisas, et rohepööre on midagi palju rohkemat kui energiapööre.

Kadri Kiisel LHV Pangast arutles finantseerimisvõimaluste üle maapiirkondades, tuues välja, et trendid soosivad noorte linnast maale kolimist. Samuti on trendiks see, et iga kolmas euro, mida me finantseerime, läheb täna suurlinnast välja.

Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei kõneles transpordipoliitikast, rõhutades, et energeetika ja transport on omavahel täiesti läbipõimunud, täiendavad teineteist ning transpordisektori üleminek jätkusuutlikematele lahendustele on väga palju seotud ka energeetikaga.

Gaasiliste kütuste tulevikust rääkinud Alexela grupi juhatuse liige Marti Hääl ütles, et kuigi on tekkinud ettekujutus, justkui rohepööre on pööre ja ülejäänud lähenemised turvaline edasiminek, siis tegelikult on asi vastupidine. „Oleme täna energiakriisis, kuna viimasel kümnendil on uutesse energia tootmisvõimsustesse tehtud lihtsalt liiga vähe investeeringuid. Probleem ei ole rohepöördes, vaid rohepöörde tempos.“

Tallinna Sadama juhatuse liikmed Margus Vihman ja Ülo Eero rääkisid rohepöördest sadamate ja merenduse vaates. Vihman ütles, et Tallinna Sadama nõukogu on andnud loa investeerida 55 miljonit eurot Paldiski sadamasse uue kai ehitamiseks, mis peaks saama valmis 2025. aastaks.

Enefit Greeni juhi Aavo Kärmase ettekanne keskendus hübriidpargile kui nutikale ja innovaatilisele lahendusele tuule- ning päikeseenergia kasutamisel. Kärmase sõnul kasvab tulevikus elektritarbimine sõltumata sellest, et me oleme teadlikumad ja käitume vastutustundlikumalt. „Tuul ja päike on kõige odavamad ja keskkonnasäästlikumad energiatootmise viisid.“

Jääme huviga ootama, millist sisu ja esinejaid Paldiski Ettevõtjate Liit „Teistmoodi Paldiski“ konverentsi raames 2023. aastal külalistele pakub. Konverents toimub traditsiooniliselt augusti teises pooles.

investinpaldiski.ee