Ettepanek puudutab diislikütust, kütteõlisid, maagaasi nii kütteainena kui mootorikütusena, vedelgaasi kütteainena ja elektrienergiat. Samuti pikeneb ettepaneku järgi aasta võrra põllumajandussektori jaoks kasutatava eriotstarbelise diislikütuse maksustamine Euroopa Liidu lubatud miinimumtasemel.

Rahandusministri esitatud eelnõu järgi kehtivad varem langetatud aktsiisimäärad veel ühe aasta võrra, kuni 2024. aasta 30. aprillini. Sellele järgneb nelja aasta jooksul (2024–2027) aktsiisimäärade lauge taastamine kriisieelsel tasemel.

„Aktsiiside taastamine kriisieelsel tasemel annaks praeguses hinnatõusu olukorras vale tõuke ja sõnumi, sellest tuleb hoiduda,“ ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. „Ka põllumeeste jaoks on oluline saada võimalikult varakult kindlus, et nende kasutatav eriotstarbeline diisel on miinimumtasemel maksustatud 2024. aasta kevadeni.“

Muudatused puudutavad alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust ning selle muutmise seadust, mis jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.

Muutunud julgeolekuolukord Euroopas on kaasa toonud energiakandjate järsu hinnakasvu. See on toonud Eestisse viimaste aastakümnete suurima hinnatõusu. Kujunenud olukorras leiab riik, et toetama peaks nii kodumajapidamisi kui ka äritarbijaid. Seetõttu on põhjendatud 1. mail 2023–2026 aset leidma pidanud aktsiisitõusud aasta võrra edasi lükata ning saavutada aktsiisimäärade kriisieelne tase 2027. aastaks.

Kaasnevalt saavad põllumajandussektor ja põlevkivi kaevandused kasutada kuni 2024. aasta 30. aprillini eriotstarbelist diislikütust Euroopa Liidu miinimummära tasemel, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Meede toetab nimetatud sektorite konkurentsivõimet. Alates 2024. aasta 1. maist tõuseb põllumajandussektorile eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär 107 eurole 1000 liitri kohta ning põlevkivi kaevandused saavad kasutada vaid tavamääraga maksustatud diislikütust.