Eelmisel nädalal oli Eesti hinnapiirkonna keskmine börsihind 385,3 eur/MWh, mis on 8,8% madalam üle-eelmise nädala börsihinnast. Lätis, Leedus ja Soomes seevastu jätkas keskmine börsihind endiselt kasvu. Eesti-Läti ülekandevõimsus oli möödunud nädala kolmapäevast laupäevani tipuajal piiratud 600 MW-ni, mis tõi endaga kaasa selle, et Soome hind oli terve nädala jooksul Eesti hinnaga võrdne. Nädala soodsaim börsihind oli 22. augusti varahommikul, mil elektrihind kell 3-5 oli 2,38 eur/MWh. Kõrgeima hinnaga tund oli reedel, 26. augustil kell 19-20, mil hind kerkis tasemeni 770 eur/MWh.

Maagaasi hind, mis üle-eelmisel nädalal saavutas rekordhinna 261 eur/MWh, jätkas eelmisel nädalal kasvu, jõudes reedel tasemele 339 eur/MWh. Maagaasi jätkuv hinnatõus kergitab nii Baltimaades kui mujal Euroopas gaasijaamades toodetud elektri hinda, mis avaldab mõju tiputundide hinnale, sest gaasijaamad võetakse käiku siis, kui teised ja odavamad tootmisviisid on ära kasutatud. Osalt kalli hinna tõttu, aga ka selleks, et talve jaoks gaasi kokku hoida, ei osale kõik gaasijaamad igapäevases elektritootmises.

Sügiseks prognoositakse gaasihindade tõusu

Turueksperdid prognoosivad sügiseks veelgi kõrgemaid gaasihindu. Gazprom peatab hooldustööde tõttu Nord Stream 1 gaasitarned 31. augustist 2. septembrini. Venemaa riiklik gaasiettevõte on andnud märku, et kui tehnilisi probleeme ei esine, peaksid tarned pärast hooldustöid jätkuma endisel tasemel, ent turud näevad ka tarnete katkemise riski. Praegu töötab torujuhe ainult 20 protsendi ulatuses oma võimsusest, tarnides 33 miljonit kuupmeetrit päevas. Samal ajal põletab ettevõte Soome piiri lähedal asuvas Portovaja kompressorjaamas väikese tarnemahu tõttu tohutuid gaasikoguseid, sest Venemaa hoidlad on täis.

Euroopa Liidu liikmesriikide gaasihoidlad on keskmiselt 79-protsendilise täituvusega, suurima mahuga on Saksamaa 83 ja Prantsusmaa 91-protsendilise täituvusega. Prantsusmaa president Emmanuel Macron sõnas, et tulev talv elatakse selle gaasikogusega üle. Turuosalised aga kardavad, et juhul kui Nord Stream 1 kaudu enam gaasi Euroopasse ei tule, läheb järgmisel aastal elektritootmisega raskeks. Reedel tõusis Saksamaa 2023. aasta elektrifutuur 985 euroni/MWh, Prantsusmaa futuuri hind sulgus 1130 euro juures. Need on erakordselt kõrged hinnad, mis püsima jäädes mõjutaksid ka meie regiooni elektrihindasid. Kui on näha, et NS1 gaasitarned pärast hooldust taastuvad, võiks loota aga järgmise aasta futuuride hinnalangust ja hindade normaliseerumist.

Baltikumis on gaasitagavara olukord Euroopas kõige kriitilisem. Läti Inčukalnsi gaasihoidla, kus hoitakse kolme Balti riigi ja Soome gaasivarusid, on täidetud vaid 55 protsendi ulatuses. Alates augustist pole Venemaalt Inčukalnsi enam gaasi tulnud, Klaipeda LNG-kai töötab täiskoormusel, kuid kuna sealtkaudu tarnitakse gaasi ka Poola gaasivõrku, on Inčukalnsi varud sellest hoolimata aeglaselt vähenemas. Samas on teada, et Eesti ja Soome esimene LNG-laev on teel ja peaks meile saabuma detsembris.

Euroopa emissioonide kauplemissüsteemis langes CO2 kvoodi hind veidi, kuid püsis endiselt kõrgel tasemel, ligi 90 eur/t juures. Kvoodi hind püsib kõigi aegade kõrgeimal tasemel, sest sügisel oodatakse soojusenergia suuremat kasutamist, arvestades madalat tuuma- ja hüdroenergia toodangut ning Venemaa gaasitarnete vähenemist. Lähiajal jätkuvad ka regioonis mitmed elektrijaamade plaanilised hooldused, et nende töökindlust sügis-talviseks perioodiks tõsta. Soome Loviisa tuumajaama 2. plokk võimsusega 507 MW on plaanitud hoolduses kuni 9. septembrini. Rootsi Ringhalsi tuumajaama 4. plokk on plaanitud hoolduses kuni 7. septembrini.

Elektrijaamade hooldustööd

Eelmisel nädalal oli plaanilises ja pikalt etteteatatud suvises hoolduses Balti elektrijaama 11. plokk, mis naaseb turule 6. septembril. Hoolduses olid ka Eesti elektrijaama kolmas, neljas ja kuues plokk ning Auvere elektrijaam, mis alates pühapäevast on taas rivis. Alanud nädalal lõppevad plaanilised tööd Eesti elektrijaama neljandas ja kaheksandas plokis ning järgmise nädala algusest on taas töös viies plokk. Eesti elektrijaama kolmas plokk läheb nädala lõpust oktoobri alguseni pikalt planeeritud aastahooldusse. Eestist Läti suunal on ülekandevõimsus oluliselt piiratud kuni järgmise nädalani.

Soome Olkiluoto tuumajaama 3. plokk käivitati 26. augustil ning jaam töötab nüüdseks 60% koormusega (900 MW). Septembrist tõstetakse võimsust 80 protsendini ja oktoobri algusest loodavad soomlased tuumajaama näha täisvõimsuses töötamas. Norra ei saa vähendada elektri eksporti, et aidata ohjeldada kodumaist elektrihinda, teatas Norra riigi energiaturu regulaator. „Leping Norra ja Euroopa Liidu vahel lubab ekspordipiiranguid, kui asjakohased tingimused on täidetud. Meie arvates on varustuskindlus nii oluline argument, samas kui kaitse kõrgete hindade eest mitte,“ teatas Norra regulaator.

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ning tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid