Narva-Jõesuu Spa tegevdirektor Karina Küppas tunnistas, et juunist septembrini läheb neil alati hästi. See (hooajaline - toim) edu ei tulene sellest, kas neid külastavad Vene turistid või mitte. Praegu on näiteks kuurort 85% ulatuses broneeritud. Neil on ainult 77 tuba. „Teine küsimus on ülejäänud aasta,“ nentis ta. Kui valitsus möödunud aastal karmid koroonapiirangud kehtestas, kadusid Eesti turistid. Venelased seevastu aitasid tollal äri pinnal hoida, ka koroonapassi nõudega käisid nad aktiivselt spaas. Nüüd sõltub palju sellest, millised otsused teeb valitsus, kui koroonanumbrite arv taas kasvab. Küppase sõnul loodavad nad, et valitsus teeb õiged valikud, siis ei mõjuta Vene turistide Eestisse sisenemise keeld nende äri nii negatiivselt.

Üldiselt oli spaa tegevjuhi sõnul juba pärast 2007. aastat arusaam, et Venemaa kliendile ei tasuks suurt panust teha. Need mõtted said kinnitust ka 2014. aastal. Aga loomulikult on hotellid alati Venemaalt pärit turiste vastu võtnud, tunnistas Küppas. Nüüd on paljude turismiettevõtete juhtide jaoks küsimus, kellega neid asendada.

„Soomlased ja lätlased jõuavad ka meieni, hetkel töötame selle kallal,“ selgitas Küppas. Näiteks Lätist pärit turistid olla eelkõige huvitatud kaalulangetamise programmidest. Narva-Jõesuu spaa-sanatooriumis on olemas teatud seadmed, mida teistes Balti riikides ei ole. Soomlased tulevad, sest meie teenused on odavamad – seda nii spaa kui restoranide poolest, rääkis ta. „Kuid see (hinnavahe - toim) saab varsti otsa. Gaasi ja elektri hinnad tõusevad. Me ei suuda varsti seda hinda hoida,“ nentis Küppas.

Küppase sõnul ei palu nad riigilt rahalist toetust, pigem loodetakse sellele, et riik aitaks neil paremat infrastrukuuri luua, mis omakorda toetaks kohalikku äritegevust. Rohkem turiste tuleks isegi Tallinnast, kui teed oleksid paremas seisukorras ja riik pööraks tähelepanu Narva-Jõesuu majade väljanägemisele. Spaa tegevjuhi sõnul on probleemiks ka see, et bussid Narva ja Narva-Jõesuu vahel on ülerahvastatud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid