Fondijuhid näevad, et kui ühtepidi vähenes reformi tulemusel nende inimeste arv, kes teise pensionisamba abil vanuripäevadeks valmistuvad, siis reformi kasulik pool on näiteks paindlikum võimalus pensionieas raha välja võtta ja pensioni investeerimiskonto kaudu ise investeerida. Teisalt tuleks nüüd astuda veel samme, et pensionieas saaks võileivale peale juustu ka vorstiviilu panna, märgivad nad.

Majandusekspert Heido Vitsuri sõnul tasuks süsteemi edasi reformides mõelda, kuidas võimalikult palju vanureid tulevikus vaesusest välja tuua. Seega tõstatas ta küsimuse, mida söövad 20 aasta pärast need, kellel ei ole teist pensionisammast. „See küsimus ei ole üldse retooriline, vaid täiesti praktiline. Pealegi ei muutunud see küsimus praktiliseks alles nüüd, vaid juba enne sajandivahetust. Siis, kui said selgeks Eesti demograafilises käitumises aset leidvate muutuste suund ja suurus ning nende mõju üle 65-aastaste inimeste osatähtsusele rahvastikus,“ lausus Vitsur.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid