„Nii Eestis kui ka mujal Euroopas on energiahinnad püsinud jätkuvalt kõrged ja kahjuks pole siin kiiret leevendust oodata. Seetõttu toetab riik omalt poolt kodutarbijaid, et tagada keerulistes hinnatõusu tingimustes Eesti elanike kindlustunne ja toimetulek. Tuleme ka sel küttehooajal välja energiatoetustega, mis leevendavad alates oktoobri tarbimise eest esitatavaid arveid. Seejuures ei pea tarbijad ise hüvitisi kuskilt taotlema, vaid need arvestatakse juba automaatselt arvetelt maha,“ ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Ministri sõnul on vähem traditsiooniliste energialepingute omanikel praegu õige aeg oma lepingud üle vaadata ja vajaduse korral korrektiive teha. Näiteks kui ridaelamus on kõigile energia olemasolu tagav leping ühe inimese nimel, oleks mõistlik teha see ümber igale tarbijale eraldi. Eelnõu järgi kompenseerib riik kodutarbijatele 1. oktoobrist 31. märtsini tarbitud energia hinda kolmel viisil.

Elektri kodutarbijale kompenseeritakse kuni 50 eurot/MWh kuu keskmisest käibemaksuta elektrienergia hinnast, mis ületab 80 eurot megavatt-tunni (MWh) kohta. Näiteks kui tarbija ostab elektrienergiat hinnaga 150 eurot/MWh, siis tänu kompensatsioonile peaks ta maksma 100 eurot/MWh.

Gaasi kodutarbijale kompenseerib riik 80% kuu keskmise gaasi hinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot/MWh. Seejuures kompenseeritakse maksimaalselt kuni 2,6 MWh tarbimist, mis on keskmise eramu kuine gaasitarbimine. Näiteks kui kuu jooksul kulus tarbijal gaasile keskmiselt 230 eurot/MWh (käibemaksuta) tarbimismahu 2,6 MWh juures, siis pärast kompensatsiooni rakendumist kujuneks tarbija makstavaks hinnaks 110 eurot/MWh.

Kaugkütte kodutarbijale kompenseeritakse samuti 80% ulatuses 80 eurot/MWh (käibemaksuta) ületav kulu. Näiteks kui kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse hind on 97,15 eurot/MWh, väheneb see tarbija jaoks 83,4 euroni/MWh.

Neile kodutarbijatele, kes ei saa kompensatsiooni automaatselt energiamüüjate kaudu, makstakse hüvitist eraldi avalduse alusel, mille peab esitama keskkonnainvesteeringute keskusele. See vajadus võib näiteks tekkida siis, kui elamuarenduspiirkonnas vahendab kodutarbijatele energiat eraldi äriühing, mittetulundusühing või ühistu. Samuti võib avalduse esitamise vajadus tekkida väiksemates kaasomandis olevates korterelamutes, kus ei ole veel korteriühistut asutatud ja energia tarbimine on korraldatud ühe omaniku kaudu.

Tänu toetustele maksab keskmine gaasitarbija gaasi eest umbes 50%, elektrienergia eest umbes 21% ja kaugkütte eest suurima kaugküttepiirkonna näitel 14% vähem.