Liiklusõnnetuses said inimesed vigastada

Kui liiklusõnnetuses said vigastada inimesed, tuleb alati kohe teavitada õnnetusest häirekeskust telefoninumbril 112. Sõidukid tuleb ohutult märgistada, näiteks ohukolmnurgaga. Kannatanutele tuleb võimalusel osutada esmaabi ja järgida häirekeskuse suuniseid. Kui kannatanu on liikumisvõimetu, ei tohi ilma häirekeskuse juhisteta asuda ise kannatanut liigutama, kuna valede võtetega võib kannatanu vigastusi suurendada. Väga soovitatav on läbida ka esmaabikoolitus, kui varem õpitu kipub ununema.

Liiklusõnnetuses inimesed viga ei saanud ja kannatanu on sündmuskohal

Kui liiklusõnnetuses inimesed vigastada ei saanud ja kahju põhjustaja osas ollakse ühel meelel, tuleb liiklusõnnetus vormistada. Kõige lihtsam on täita digiteade Eesti Liikluskindlustuse Fondi rakendusega avarii.lkf.ee. Rakendus juhendab lihtsalt samm-sammult, kuidas toimida. Kogu info saadetakse automaatselt ka kindlustusseltsidele, mis säästab oluliselt liiklusõnnetuse osapoolte aega.

Võib täita ka liiklusõnnetuse teate blanketi või kui seda ei ole käepärast, märkida tavalisele paberilehele osapoolte ja sõidukite andmed, liiklusõnnetuse lühikirjeldus, skeem ning kahju põhjustaja kinnitus, et tema on liiklusõnnetuse põhjustamises vastutav. Kannatanul on mõistlik kontrollida teise osapoole andmeid tema isikut tõendavalt dokumendilt. Väga kasulik on teha sündmuskohal nii sõidukite asenditest, vigastustest kui ka sõidukite registrinumbritest fotosid ja võimalusel ka video.

Kui kahju põhjustaja osas on pooled eriarvamusel, tuleb helistada numbril 112 ja järgida sealt saadud juhiseid. Sageli annab politsei telefoni teel hinnangu süülisuse kohta ja soovitab pooltel ise juhtumi avarii.lkf.ee lehel asuva rakendusega vormistada. Sellisel juhul tasub eelnevalt koguda nii palju tõendeid kui võimalik. Eelkõige tuleks teha fotosid ja video, panna kirja mõlema osapoole detailsed selgitused juhtunust, võtta tunnistajate andmed, vaadata ümbruskonda, kas juhtum võis jääda mõne kaamera vaatevälja jms.

Kui osapooled on õnnetuse asjaolude osas eri meelt, kuid ei soovi politseid teavitada või oodata, siis võtavad nad riski, et olulised asjaolud võivad jääda välja selgitamata ja hüvitise saamine võib olla raskendatud.

Kannatanu ei ole sündmuskohal

Sagedased on juhtumid, kus riivatakse kellegi seisvat sõidukit või kahjustatakse liiklusõnnetuses muud vara, mille omanikku ei ole sündmuskohal. Mõnikord jäetakse parklates toimunud õnnetuste korral kannatanu kojamehe vahele paberileht koos oma kontaktinfoga. Oma kontaktandmete jätmine on hea tava, kuid kindlasti tuleks helistada ka numbril 112 ja juhtum registreerida. Kojamehe vahele jäetud paberileht võib tuulega minema lennata, keegi võib selle ära võtta või paberile kirjutatud tekst võib vihma käes kustuda. Politsei sündmuskohale sellistel puhkudel üldjuhul ei tule, kuid registreerib kahju, võtab kahju põhjustaja kontaktandmed ja aitab võimalusel kannatanu leida.

Seadus on siinkohal lihtne ja selge – on kaks valikut: kas kannatanuga õnnestub sündmuskohalt lahkumata liiklusõnnetuse asjaolud fikseerida või tuleb juhtunust teavitada politseid. Sama kehtib näiteks olukorras, kus kerge plekimõlkimine toimub oma kortermaja hoovis ja kahjustada saab naabri sõiduk. Tema kontaktandmed on olemas, kuid süüdlane ei soovi naabrit näiteks hilise tunni tõttu tülitada. Või tagurdatakse vastu naabermaja aiaposti, liiklusmärki või kasvõi lillepeenrasse ja mingil põhjusel ei ole võimalik kannatanut juhtunust kohe teavitada. Võib tunduda kentsakas, aga ka sellistel juhtudel on segaduste vältimiseks mõistlik helistada numbril 112. See annab selgelt märku, et süüdlane ei soovi õnnetuse põhjustamise vastutusest pääseda. Politseid teavitamata sündmuskohalt lahkudes võtab kahju põhjustaja ka riski, et kahju tuleb tal endal korvata.

Liikluskindlustuse kohta saab infot Inges Kindlustuse veebilehelt.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid