Martin Länts

Miks sa seisad, sulav jäätis peos? Isegi oma raha eest millegi sobiliku ostmine ehk jäätise kiiresti ära söömine tundub praegu parem, kui lasta sellel mitte midagi tehes lihtsalt maha tilkuda. Rahvana kokku on meil ju raha pangaarvetel rohkem kui kunagi varem. Probleem on aga see, et praegu lihtsalt kaotab see raha inflatsiooni tõttu kiiresti oma väärtust. Veelgi halvem uudis on see, et intressi tootvate tähtajaliste hoiuste osakaal Eesti pankades hoiustatust on kogu aeg pidevalt kahanenud. Aga just see on hoiuseliik, mis annaks kasvõi osalise kaitse säästude sulamise vastu.

Oma roll on siin muidugi suurpankadel, kes on pakutava nullintressiga oma sajad tuhanded kliendid „lahti harjutanud“ tähtajalise hoiuse kasutamisest, ja teisalt muidugi inimestel, kes kodupangast abi ei saa, aga teistest pankadest ka küsida ei oska või siis ei viitsi.

Maailmamajandus on säästudega inimese kahvlisse pannud

Tarbijahindade ülikiirest 20% kasvust viimase aasta jooksul me juba rääkisime. Kahjuks näitab enamiku analüütikute prognoos, et lähemad paar aastat ei saa loota Eestis harjumuspärase 3–5% inflatsioonitempo juurde naasmist, vaid hullemal juhul näeme kahekohaliste numbrite jätkumist. Ehk siis kaunis realistlik stsenaarium on, et juunis 2023 on kõigi meie säästude ostujõud (parimal juhul) kolmandiku võrra väiksem, kui see oli juunis 2021. Iga ratsionaalne inimene peaks kaaluma, kas ja mida on tal mõistlik olukorra parandamiseks ette võtta. Kui mitte muud, siis saab vähemasti informeerituna, kuid saatusele alistunult leppida asjade sellise käiguga.

Inimeste elusäästude sulamise traagika teine pool peitub keskpanga regulaarselt avaldatavas hoiuste statistikas. Vaatame, mis on muutunud sellel pildil viimase kümne aastaga. Veebruari lõpus 2012 oli Eesti eraisikutel hoiuseid kokku 4,4 miljardit eurot, millest 48,6% ehk ligi 2,2 miljardit oli tähtajalistel hoiustel. Ehk siis teenis arvestatavat intressi võrreldes jooksval pangaarvel oleva rahaga, mille eest ei makstud siis ega maksta ka nüüd pea mingisugust protsenti. Kümme aastat hiljem ehk 31. jaanuariks 2022 on Eesti inimeste pangaarvetel olevate hoiuste maht kasvanud 11 miljardi euroni. Rõõmustav, aga fakti teine pool mitte nii väga – tähtajalistel hoiustel oli sellest vaid 13,4%. Tulemus on tegelikult isegi ehmatav – ligi 9,5 miljardit eurot Eesti inimeste raha seisab pangaarvel nullilähedase protsendiga ehk siis meie jäätis sulab viimase aasta statistika kohaselt tempoga üle 20% aastas.

Vähim, mida teha saad

Ratsionaalsel inimesel on vähemasti teoorias mitu valikut, kuidas saaks oma sääste paremini inflatsiooni eest kaitsta. Enamiku nende valikute puhul tuleb omajagu riskida ehk teisisõnu võib kaotada tüki kogutust või eriti kehval juhul ka kõik kogutu. Sestap pole praegusel segasel ajal suurele osale säästude omanikest lahenduseks ei aktsiaturg, kuld ega krüptovaluutad. Olgu põhjuseks pandeemia, sõda, sanktsioonid või mistahes muu ootamatu kriis – nii mõnigi muidu perspektiivikas majandussektor või regioon võib üleöö kaotada olulise osa oma väärtusest või praktiliselt rämpsvaraks muutuda.

Tõeliselt riskikartlikule ja/või konservatiivsele säästjale ei saagi oma säästude (NB! ma ei räägi siin investeerimisportfelli omanikest) „turvaliseks parkimiseks“ soovitada muud kui kaht varianti: kas paigutada oma raha tähtajalisele hoiusele või siis otsida välja mõni piisavate garantiidega võlakiri, millelt saaks suhteliselt turvaliselt pisut suuremat intressi.

Väiksemate pankade pakutav 1–2% vahemikus intress võib tunduda esmapilgul tagasihoidlik, kuid oma säästude riskivaba hoiustamise eest on seda siiski kuni paar protsenti rohkem kui mitte midagi. Kui kodupangal ei ole sulle sellist pakkumist, siis küsi konkurendilt. Küsi julgelt ka Bigbankilt – pakume turu parimate hulka kuuluvat (kuni 3%) intressi tähtajalisele pangahoiusele. Intressi suurust hinnates arvesta aga ka asjaoluga, et kuni 100 000 euro ulatuses tagab pangahoiuse säilimise riiklik Tagatisfond. Ole tähelepanelik, sest see kaitse kehtib ainult litsentseeritud pankades hoiustatud raha puhul, mitte hoiu-laenuühistutes.

Mida iganes ette võtad – kõige tähtsam on mitte seista jäätisetuutu peos päikese käes ja lihtsalt jälgida oma säästude tänavatolmu tilkumist. Tee oma säästude kaitsmiseks midagigi!

Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sõlmimist tutvuge hoolikalt teenuse tingimustega kodulehel www.bigbank.ee ja vajadusel konsulteerige asjatundjaga.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid