Ekspert: 5 nippi, kuidas saada küttearved sel sügisel kuni poole väiksemaks

Aina tõusvad toasooja hinnad ähvardavad lüüa augu nii perede kui ka ettevõtete rahakotti, aga mõne lihtsa nipiga saab ruumide kütmise kuludelt oluliselt kokku hoida, soovitab Tartu rakendusliku kolledži VOCO kutseõpetaja Kalmer Kollom.

VOCO energiatõhususe konsultandi ja kutseõpetaja Kalmer Kollomi sõnul on küttehindade tõus kohutav, aga ühtlasi motiveerib see nii elumajade kui ka ettevõtete ruumide soojapidavust üle vaatama. „Toasooja raha on tegelikult alati sõna otseses mõttes tuulde lastud. Eestis on kehva soojustuse tõttu raisatud igal talvel kokku ilmselt kümneid, kui mitte sadu miljoneid eurosid. Kahjuks väga paljudel hoonetel on elementaarsed soojapidavuse vead, mida pole tegelikult üldse raske korda teha, aga mis võivad kokku anda küttekuludelt lausa poole võrra säästu,“ selgitas ekspert.

VOCO õpetaja tõi esile viis tegevust, millega nii kodumajapidamised kui ka ettevõtted saavad ruumide soojapidavust oluliselt parandada ja küttearveid vähendada.

Vaata aknad üle ja vaheta välja

Aknad on igas ruumis üks olulisimaid soojakao põhjuseid. Erinevate näiliselt samasuguste akende soojapidavuse vahe on väga suur. Nii-öelda esimese põlvkonna plastaknad, mida Eestis pandi majadele 1990. aastate lõpus ja 2000-ndate alguses, peavad sooja praegustest akendest lausa poole kehvemini. Kui ruumis on vanad aknad, tasub võtta hinnapakkumised nende väljavahetamiseks – enne päris külmi ilmu veel jõuab ning soojuse sääst on suur. Arvutused kinnitavad, et vanemate akende uute soojapidavate vastu väljavahetamine tasub end küttekulu kokkuhoiuga rahaliselt ära juba 3–5 aastaga. Mida kõrgemaks küttehinnad tõusevad, seda kiiremini.

Salakaval pööningupõrand

Paljudes majades on otse elu- või tööruumide kohal kütmata pööning, mis tähendab, et kahel pool toa lage on vastakuti soe ja väga külm ruum. Soe õhk kerkib toas lae alla, kontrast pööningu külma õhuga võimendab soojuse kadu ja kütteraha lendab sõna otseses mõttes vastu taevast. Et seda vältida, peab soojapidav isolatsioon pööningupõrandal olema vähemalt 45 sentimeetri paksune. Pahatihti ei ole, sest kiiruga ehitades on pandud pööningule mitu korda õhem isolatsioon või jäetud see üldse panemata. Aja jooksul võib isolatsioon olla ka kahjustada saanud. Pööningupõranda korralik isoleerimine on lihtne ja võrdlemisi odav, aga annab olulise küttesäästu.

Mässi torud sisse

Tihti jooksevad näiteks sooja vee torud majas läbi kütmata ruumide. Kui toru on isoleerimata, kiirgab see kalli raha eest tarbitud soojust õue ja raiskab raha. Peale veetorude tuleks üle vaadata ka Eestis aina populaarsemate õhksoojuspumpade külmaainetorustike isolatsioon. Need torud on läikivast vasest ja meeldivad seetõttu lindudele, kes kipuvad torude ümbert isolatsiooni ära nokkima. Torude korralikuks ja täielikuks isoleerimiseks võib olla vaja ronida hoone sees katuse alla või mujale, kuhu ei pääse kõige paremini ligi. Aga see väike vaev tasub end rahaliselt ära.

Küte ja jahutus ei tohi korraga töötada

Juba mõnda aega on pigem tavaline, et hoonetesse projekteeritakse peale kütte sisse ka jahutussüsteemid. Seda tehakse eriti ettevõtluseks kasutatavates ruumides, kus võib olla vaja hoida ladudes või ka kõrgtehnoloogiliste seadmetega tootmisruumides kindlat temperatuuri. Aga liiga sageli lihtsalt unustatakse suveaja lõpus jahutussüsteem välja lülitamata. See tähendab, et kütteperioodil küttesüsteem kütab ja jahutussüsteem jahutab jälle maha. Energiakulu on märkimisväärne ja täiesti mõttetu. Ähvardavad ka muud ohud: samasugune kahe süsteemi korraga tööle jätmine tingis mõne aja eest terviseameti kurikuulsa külmlao intsidendi.

Ventilatsioon korda!

Mõnikord lülitatakse majja sisseehitatud ventilatsioonisüsteem välja või näiteks teibitakse õhu väljatõmbeavad lausa kinni. Selle tõttu suureneb toas õhuniiskus, mille tulemusena inimene tajub sooja tuba jahedamana – näiteks 21-kraadine tuba tundub külm. Seetõttu keeratakse kütet ebavajalikult juurde, mis raiskab raha. Mõistlik on lasta ventilatsioonil liigne niiskus välja tõmmata ja siis on soe tunne ka normaalse temperatuuriga toas. Samuti võib liigne niiskus imbuda seintesse ja tekitada nn külmasillad – niiskunud (talvel lausa jäätunud) kohad seintes, mille kaudu voogab soojus majast välja. See on täiesti tarbetult raisku läinud raha. Mõistlik suhteline õhuniiskus peaks kodus jääma 40–50% vahele.

Kui on valida, kas eelistada automaatse soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi või n-ö loomulikku süsteemi (õhk sisse avade kaudu välisseintes, välja ventilatsioonikorstende kaudu), siis kindlasti tuleks valida esimene. Automaatse soojustagastusega süsteemi soojuskadu on umbes 40% väiksem, st sellise õhutuse puhul on küttearved 40% väiksemad.

Kollom tõi ka esile, et inimesele mõnus ja mugavana tajutav toatemperatuuri vahemik on 20–23 kraadi, mille raames saab alati valida veidi vähem palava toa. „Tihti on nii kodus kui ka tööruumides küte seatud mingi režiimi peale, mis hoiab kindlat temperatuuri. Aga võib-olla paar kraadi jahedam oleks sama hea. Tasub meeles pidada, et ühe kraadi võrra jahedam temperatuur tähendab küttekulu kokkuhoidu 5–7% võrra,“ ütles VOCO ekspert.