Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra sõnul on sellise muutuse eesmärk vältida olukorda, kus jäätmehunnikud jäävad ladustusplatsidele vedelema pikemalt kui on jäätmeseadusega lubatud. „Meie kõikide suur eesmärk on vähendada jäätmeteket ja suunata võimalikult suur osa jäätmetest ringlusesse. Selle muudatusega saame loodetavasti vähendada nende jäätmete hulka, mis laoplatsidele nii-öelda unustatakse. Keskkonnaamet peab oluliseks, et ettevõtjad muudatustest võimalikult varakult teada saaksid. See aitab saavutada parema tulemuse ja annab võimaluse suunata ajutiselt ladustatud jäätmed kiiremini lõppkäitlusesse,“ ütles Rainer Vakra.

Jäätmeseadus lubab jäätmeid ladustada kuni kolm aastat enne taaskasutusele võtmist ning kuni aasta enne kõrvaldamist. Seni on keskkonnaamet nõudnud keskkonnatasu jäätmetelt vaid prügilasse ladestamisel. Tähtajast pikemaks ajaks laoplatsile või mujale ladustatud jäätmete kõrvaldamist on olnud võimalik reguleerida vaid ettekirjutuse tegemisega. See ei ole viinud soovitud tulemuseni ega lahendanud liialt kauaks seisma jäänud jäätmehunnikute probleemi.

Keskkonnaameti keskkonnatasuosakonna juhataja Ahto Eesmäe sõnul annab Keskkonnaamet ettevõtetele jäätmete likvideerimiseks aega. „Ettevõtted saavad liialt kauaks lattu seisma jäänud jäätmeid likvideerida 2024. aasta 1. jaanuarini. Keskkonnaamet ei rakenda saastetasu ladustusalale seisma jäänud jäätmetele, kui üle kolme aasta ladustatud jäätmed kas kõrvaldatakse või taaskasutatakse 2022. ja 2023. aasta jooksul,“ selgitas Ahto Eesmäe.

Üle kolme aasta ladustatud jäätmete koguse arvestamisel lähtub keskkonnaamet kolme viimase aruandeaasta kohta esitatud jäätmearuande andmetest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid