Finesta juht: kriisi lävel on kindlustunne tähtsam kui palgatõus

Euroopa kõrgeim inflatsioon ning üha sagedamini kõlavad majanduslanguse ja -kriisi sõnumid kasvatavad kõigi turuosaliste ärevust. Kui tööandjad maadlevad kiiresti kasvanud sisendhindade ja tugeva palgasurvega, siis töötajatel soovitab Finesta juht ja tööjõuekspert Heikki Mäki praeguses olukorras väärtustada sellist tööandjat, kes suudab pakkuda kindlustunnet.

Ühelt poolt on praegu Eestis rekordiliselt kõrge tööhõive. Statistikaameti andmetel oli 2022. aasta teises kvartalis ligi 69 protsenti kõigist 13–74-aastastest tööga hõivatud. Palgakasv on kihutanud eelmise majandusbuumi tasemele, kuid kogu võidu sööb ära komeedina tõusnud üle 20-protsendiline inflatsioon.

„Olud on heitlikud ning keegi ei oska ennustada, mis meid täpsemalt ees ootab. Prognoose on muidugi palju, aga nii koroonakriis kui Ukraina sõda on meile näidanud, et elu oskab üllatada ning varasemad seaduspärasused ja prognooside aluseks olevad mudelid enam ei tööta. See omakorda tähendab, et kõige paremini tulevad toime need, kes saavad ja oskavad muutunud oludes kiiresti kohaneda,“ rõhutab Mäki ennustamatuse kasvu ja kiire adapteerumise tähtsust.

„Eesti majandust suuresti mõjutavad Skandinaaviamaade ja Saksamaa turud ja tarneahelad on praegu aktiivsed ning näiteks töötusettevõtetel tellimuste vähenemist näha ei ole,“ räägib Mäki. Samas tunneb ta rohkem muret Saksa turu mõjutuste pärast, kus energiaprobleemide tõttu võib olukord väga kiiresti muutuda.

„Kiireteks muutusteks peab kindlasti valmis olema,“ rõhutab ta.

Panustada tasub pikalt tegutsenud rahvusvahelistele ettevõtetele

Töösuhete vaates soovitab Mäki töötajatel panustada jätkusuutlikesse organisatsioonidesse. „Palganumber on töötaja jaoks muidugi tähtis ja praeguse hinnatõusu kontekstis on iga euro arvel, aga heitlikes oludes tasub vaadata ja hoida kindlustunnet pakkuvate organisatsioonide poole. Turvalisemad on näiteks pikalt tegutsenud suured rahvusvahelised ettevõtted, millel on kriiside üleelamiseks piisavalt kapitali ning tugevad tarneahelad ja riskijuhtimine,“ soovitab kogenud tööjõuekspert.

Praegusel ajal otsitakse töötajaid tikutulega ning neil on võimalus valida. Tööjõuekspert soovitab ka töötajatel mõelda pikaajalise plaani peale. „Kiire tempoga töökoha-shopping’u ajad hakkavad kriisi saabumisega ümber saama. Üldiselt need, kes töökoha otsimise viimasena lõpetavad, on kõige kehvemas olukorras,“ tõmbab Mäki paralleeli 2007. ja 2008. aastaga, kui töökohti vahetati kiiresti ainult seetõttu, et järgmine tööandja pakkus natuke rohkem palka.

„Kui tööpakkumiste valikud kriisiga järsult kukkusid, muutusid tihedad töökohavahetajad tööandjate silmis vähe lojaalseteks valikuteks ning pelgalt seetõttu neid töökohadele ei valitud,“ selgitab Mäki kaasnenud pikemaajalist negatiivset mõju.

Ettevõtete värbamisplaanides on näha esimesi tagasihoidlikke kokkutõmbamisi. Ka üldised majandusnäitajad on viimastel kuudel nõrgenenud ning majanduseksperdid ennustavad aasta lõpuks majanduse jahtumist.

„Koroonakriis näitas paljudele tööandjatele, kui keeruline on töötajatest loobumise järel neid uuesti tööle värvata, seetõttu usun, et keegi ei hakka inimesi koondama kiirustama, seda enam, et paljud ettevõtted näevad jätkuvalt peamise arengupidurina teravat töökäte puudust,“ rõhutab Mäki.