Töötuskindlustushüvitise maksmise pikkus võib hakata sõltuma sellest, kuidas majandusel läheb

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaheksa eelnõu, sealhulgas valitsuse 31. augustil algatatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõuga luuakse töötuskindlustushüvitis, mille maksmise pikkus sõltub sellest, kuidas Eesti majandusel ja tööturul läheb.

Praegu sõltub hüvitise maksmise periood nii majanduslanguse kui ka majanduskasvu ajal üksnes kindlustatu tööstaažist ja hüvitist makstakse staaži pikkusest sõltuvalt 180, 270 või 360 päeva. Selline süsteem on vähese paindlikkusega, mis pakub nõrka kaitset majanduslanguse ajal ning tugevat kaitset majanduse kasvu faasis.

Kui majandus ei ole tõusu- ega langusfaasis, pikeneb nimetatud kindlustatutel hüvitise maksmise periood 60 päeva. Halvas majanduslikus olukorras, kui tööpuudus on kõrge ja töö leidmine keeruline, pikeneb hüvitise maksmise periood kõige rohkem 120 päeva võrra.

Alla viie aastase kindlustusstaažiga inimestel jääb hüvitise saamiseks nõutav kindlustusstaaž samaks (hüvitist makstakse 180 kalendripäeva) ja tavapärase tööpuuduse korral hüvitise maksmise periood ei pikene. Majandusolukorra halvenedes pikeneb hüvitise maksmise periood kõrge tööpuuduse olukorras ka neile 60 kalendripäeva võrra.