Alates sõja algusest vähenesid piiriülesed maksed Venemaalt Eestisse 18% (92,6 miljoni euroni mais 2022) ja maksed Eestist Venemaale 40% (72,9 miljoni euroni). Piiriüleseid makseid Valgevenega iseloomustavad väiksemad mahud, hüplikkus ning samuti langustrend.

Sõda on avaldanud mõju kaubavoogudele ja nendega seotud piiriüleste maksetele ka riigiti. Suurenenud maksete mahud on teiste seas Araabia Ühendemiraatide, Armeenia, Hiina, Türgi, Gruusia ja Usbekistaniga, mille kaudu Ameerika Ühendriikide rahapesu andmebüroo FinCENi hinnangul võidakse hoiduda Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonidest.

„Rahapesu andmebüroole esitatud teadetes, millest enamus on tulnud Eesti krediidiasutustelt, pole näha märkimisväärset sanktsioonist hoidumist läbi mainitud riikide. Sellele viitavad pigem üksikud kõrvalekalded piiriülestes maksetes ning kaupade impordis ja ekspordis,“ rääkis rahapesu andmebüroo strateegilise analüüsi osakonna juhataja Toomas Plaado.

„Kuna suundumused avalduvad pikema aja vältel, pööratakse nendele tehingutele ka edaspidi kõrgendatud tähelepanu,“ lisas Plaado.

Isiklikul otstarbel võib eurosid Venemaale siiski viia

Eesti e-residentide ettevõtete suurte piiriüleste tehingute mahud aprilli seisuga ei muutunud. Mitme mootorikütuse ja elektrimaterjalide hulgimüügiga ning raua, terase ja ferrosulamite tootmisega tegeleva Vene kodanike ettevõtte suuremahuliste piiriüleste maksete mahud ning tehingute summad tõusid kordades.

Eesti tegevusloaga virtuaalvääringu teenuse pakkujate Vene klientide osakaalus ei ole toimunud järske muutusi. Vene klientide osakaal neid enim teenindavas 52 virtuaalvääringu tegevusloaga ettevõttes oli u 12%. Vene klientidele vahendatud teenuste käibe ligi 80% langus 3,7 miljoni euroni nädalas (mais 2022) oli seotud peamiselt ühe teenusepakkuja tegevusega.

Sularaha nõudlus Eestis tõusis sõja esimestel nädalatel kolmekordseks, naastes seejärel sõjaeelsele tasemele. Vene kodumajapidamiste ja ettevõtete (v.a. finantsettevõtted) hoiuste jääk Eesti krediidiasutustes langes 83 miljonilt eurolt veebruaris 53 miljoni euroni juunis ning Valgevene isikute puhul 15 miljonit eurolt veebruaris 3 miljonini juunis.

„Sularaha ringlusest kõrvalejätmine on arvatavasti eelkõige seotud inimeste sooviga soetada kriisivarusid. Näeme ka deklareeritud sularaha väljaveo kasvu Eesti-Vene piiril eeskätt isiklikel eesmärkidel, milles sanktsiooni piirangust kõrvalekaldumist hetkel pigem ei ole,“ rääkis Toomas Plaado.

Euroopa Liidu liikmesriikide valuuta väljavedu Venemaale muuks kui isiklikuks otstarbeks on kehtiva finantssanktsiooniga keelatud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid