17. augustil saavutas elektri börsihind enneolematu rekordi, makstes Eestis kella 18–19 ajal 4000 eurot megavatt-tunni kohta. Nord Pooli andmetel oli augustis kõrgeim keskmine börsihind nelja aasta väitel, 361,35 eurot megavatt-tunni kohta. 2018. aastal oli augusti keskmiseks börsihinnaks 55,38 eurot megavatt-tunni kohta ehk kuus korda odavam.

Augustis sõnas Eesti Energia energiatoodete osakonna juht Armen Kasparov, et Euroopas on suur maagaasi defitsiit, mis toob kaasa väga kõrge hinnataseme. „Gaasijaamad katavad ära tipukoormuse, kui nõudlus elektri järele on väga suur. Maagaasist toodetud elektri hinnatase on hetkel ligi 400 eurot MWh kohta. Niipea kui nõudluse katmiseks meie naaberriikides gaasijaamad tööle pannakse, on ka elektri börsihind väga kõrge,“ selgitas toona Kasparov.

Lisateguritena mõjutavad börsihinda ka õhutemperatuur, tuuleolud ja Põhjamaade hüdroreservuaaride veetase. „Kui elektrinõudluse suudab katta taastuvenergia, on ka elektri hind turul soodsam. Viimasel ajal on tõepoolest päeval elektri hind soodsam kui öösel, sest päeval aitab hinnataset langetada päikeseelekter,“ lisas Kasparov.

Eelmise aasta detsembri keskmiseks börsihinnaks oli 202,65 eurot megavatt-tunni kohta. Toona oli börsihind oluliselt kõrgem võrreldes eelnevate kuudega. Kui varem sai sai elektri mõnikümmend eurot maksnud megavatt-tunni eest, siis detsembris tuli börsihinnaga paketi puhul välja käia tuhat eurot.

Keskmine elektri börsihind nelja aasta lõikes

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid