Kas Eesti betoonehituse tulevik on roheline?

Kliima soojenemise pidurdamisel on sihikule võetud energeetika järel üks suurema süsihappegaasi koguemissiooniga valdkond – ehitamine, sealhulgas tsemendi-betooni tootmine ja betoonist ehitamine. Millised on Eesti väljavaated alal, kus emissiooninäitajaid kohustavad kahandama nii normatiivid kui ka terve mõistus?

Tänavu tähistatakse Eestis 200 aasta möödumist esimese betoonehitise püstitama asumisest – Vene keisri käsul rajasid hispaania ja prantsuse ehitusmeistrid Narva silla sambad. Ka meie tsemenditööstus on auväärse eaga – üle 150 aasta. Tsemendi- ja betoonitootmine ning betoonrajatiste püstitamine on Eestis suurte mahtudega. Betoon, mida kogu maailmas kasutatakse igal aastal 10 miljardit kuupmeetrit, on ka meil kõige levinum kasutuses olev ehitusmaterjal. Siin annab isegi praeguste, mitte väga kõrgete emissiooninäitajate puhul ka üheprotsendine süsinikujalajälje kahandamine suure võidu kogu valdkonnale ja seeläbi meie loodusele.

Samuti on kogu valdkonna pannud muutuste vajalikkuse surve alla CO₂ kvoodisüsteem. Aastatega kujunes olukord, kus kiirelt tõusev kvoodihind ja veel hiljuti Venemaalt sisseveetav, Euroopa Liidu CO₂ kvootide süsteemi eiravalt toodetud ning seetõttu tunduvalt odavama tsemendi turulolek sundis Kundas toimunud klinkritootmise üle viima Rootsi Gotlandile Slite tehasesse, kus on moodsam ja väiksema süsinikujalajäljega tehnoloogia. Eesti süsinikujalajälg vähenes 550 000 tonni, kui AS Kunda Nordic Tsement lõpetas tsemendi põhitooraine klinkri Eestis tootmise.

Siit ilmneb, et lisaks keskkonnahoiulistele külgedele on meie jaoks väga oluline ka meie majandusruumi tähtsateks osadeks olevate, tsemendi, betooni ja ehitustöödega tegelevate ettevõtete konkurentsivõime tõusvate hindade surve all olevas majandusruumis. Seega ka seismine hulga töökohtade, soovitatavalt ka nende lisandumise eest. Ning kindlasti ka rohelisema tuleviku eest nii Eestis kui ka kogu omavahel tihedalt põimunud maailmas.

Energiatõhus ehitus

Betooniühing on nüüdseks juba 22 aastat kestnud „Aasta betoonehitise“ konkursiga propageerinud betoonist kaunilt ja otstarbekalt ehitamist, sel alal üha mõjuvamate arhitektuuriliste ja ehituslike saavutusteni jõudmist, samuti avalikkuse üha laiemat teavitamist. Sellel tegevusel on olnud edu: üha rohkem on näha kauneid betoonehitisi. Kindlamalt on juurdumas nii ehituste tellijate, projekteerijate ja üha enam ka kasutajate seas arusaamad, et betoonehitis võib ja peabki olema kaunis ning kauakestev. Lisaks veel energiatõhus, sest küllalt suure termomassi tõttu on betoonehitistel suur soojusinerts ja seega nii jahutamiseks kui ka kütmiseks väiksemad energiakulud. Betoonehitised on meie muutlikus kliimas väga vastupidavad, praktiliselt hooldusvabad ja mis kõige tähtsam – pikaealised.

Alanud Rail Balticu ehitus on suureks toeks sadadele Eesti ehitussektori ettevõtetele, andes aastateks tööd ja leiba. Sellele lisanduvad paljud muud Euroopa Liidu ühisrahastuse toel valmivad koolid, lasteaiad, tervishoiuasutused, teed, renoveeritavad korterelamud jne. Tänu betoonehitusele on saanud võimalikuks pikaajalise materiaalse rahvusliku rikkuse loomine.

Kui siia lisada veel osalt ka Eesti Betooniühingu eestvedamisel toimuv arutelu ja planeerimine betoonteede laialdasema kasutuselevõtu üle (eelkõige meie põhimaanteedel, aga ka linnades), siis võib öelda, et keskkonnamõjude vähendamine puudutab tsement- ja betoonehituse kaudu kogu Eestit ning iga selle elanikku.

Nii ehitussektori kui ka kogu riigi süsinikujalajälje kahandamise seisukohalt on vägagi oluline betooni n-ö rohelisemaks muutmine. Selleks kohustavad meid kõigi ÜRO liikmesriikide poolt 2015. aastal vastu võetud jätkusuutliku arengu eesmärgid. Sellel teel on olulised muidugi mõõdikud, meil Euroopas on standardi EN 15978 näol olemas metoodika olelusringi süsinikujalajälje hinnangu arvutamiseks, aga meie (ja ka paljud teised riigid) oleme alles alustamas selle ülevõtmist oma õigusruumi. Üks seni veel korraliku metoodikaga katmata ala on erinevast materjalist ehitiste elukaare summaarne süsinikujalajälg.

Betooni karboniseerumine – mis see veel on?

Tsementi sisaldavate materjalide kivistumisel toimub CO₂ sidumine Maa atmosfäärist ja selle protsessi intensiivsus kasvab ajas võrdeliselt ehitistesse valatud tsemendi kogusega. Ajakirjas Nature ilmunud artikli autorite arvutuste põhjal neelasid tsementsed materjalid kaheksa aastat tagasi õhust sama palju süsinikku nagu veerand maakera metsadest.

Kui metsade mõju liikmesriikide kasvuhoonegaaside bilansi koostamisel arvestatakse, siis miks ei lähe betoontoodete positiivne käejälg arvesse, tuleb küsida Euroopa Standardite Komiteelt CEN ja teistelt ametkondadelt, kelle koostatud aruandlusmetoodikaid on kohustatud kasutama ka Eesti Keskkonnaministeerium.

Kuigi betooni puhul on esile toodud justkui suurt CO₂ emissiooni, siis selgub uurimisel, et paljude materjalide puhul on need arvutused olnud aastaid puudulikud. Näiteks puidu puhul on jäänud kõrvale ligi kolmveerand (72 protsenti) puidu kasvatamise, lõikamise, töötlemise ja utiliseerimisega seotud emissioonidest.

Betooni puhul on aga tihti kõrvale jäänud betooni kogu elukaare jooksul toimuv kõvastumine, sellega kaasnev karboniseerumisprotsess seob atmosfäärist materjali pidevalt uusi koguseid süsihappegaasi. Betoontoodete süsinikku neelava olulise positiivse mõju kohta on teaduslikes publikatsioonides hinnangud olemas, kuid seniajani on nimetatud oluline mõjutegur jäetud välja nii betoontoodete süsinikujalajälje arvutusmetoodikast kui ka laiemast arvestusest.

Jah, ehitusmaterjalide valiku põhjendamiseks otsitakse argumente reeglina elukaare süsinikujalajälje arvutustest, mis peaks olema hetkel parim tööriist. Pikemas perspektiivis peab dekarboniseerimise mõju betooni-, terase- ja puidusektoris väljenduma ehitiste süsinikuheite vähenemisena elukaare jooksul. Metoodikaid on vaja täiustada, et saaks teha õigeid loodushoiulisi – aga üha enam on need ka teravalt majanduslikud – otsuseid.

Kõik aga ei olegi ainult tsemendis-betoonis kinni. Ehitiste dekarboniseerimisel tuleb prioriteetideks lugeda energiasäästlikkus, pikk kasutusiga ja materjalikasutuse efektiivsus. Seega hoonete süsinikujalajälje vähendamise eesmärgil ei tohiks nende energiakasutuse efektiivsuse eesmärgil ületähtsustada materjalide valikut.

Eestis on väga palju ettevõtteid, kes tegelevad tsement- ja betoonehitusega. Betoonil on väga oluline roll meie igapäevaelus. Meie tööstusharu järjekindel liikumine süsinikuneutraalse tsemendi tootmise suunas annab võimaluse ehitada kõik uued hooned ning taristuobjektid ohutute, pikaealiste ja kestlikena, mis ongi viis, kuidas olla paremas kooskõlas oma planeedi võimalustega.