Uuring näitab, et enam kui poolele noortest (57%) on oluline võimalus panustada ise või koos tööandjaga kliimamuutuse leevendamisse. Väga oluliseks hindas seda võimalust üle neljandiku (27%) noortest, pigem oluliseks pidas 30%.

„Noored ei vali oma tulevast töökohta vaid endale huvipakkuva valdkonna ning töötasu järgi, vaid tähtis on ka see, kas ettevõtte mõtleb jätkusuutlikult ning panustab ühiskonda. Soovides vastata noorte ootustele ning tundes vastutust oma kogukonna ees tegutsevad tehnoloogiaettevõtted selles vallas järjest aktiivsemalt, lükates käima positiivse reaktsiooniahela,“ selgitab Wise’i personaliosakonna tiimijuht Brett Lemsalu.

Palk või paindlikkus?

Noorte töökohavaliku tegurite kaardistamiseks paluti uuringus osalejail valida kahe hüve vahel ning märkida oma eelistus nende vahel skaalale. Pannes kaalukausile ühelt poolt kõrgema töötasu ning teisalt erinevad hüved, peegeldavad noorte prioriteedid, mis suunas tulevikutöö liigub.

  • Paindlik tööaeg või kõrgem töötasu: nende vahel valides otsustaks paindliku tööaja kasuks 33% ning kõrgema töötasu kasuks 16% noortest.

  • Paindlik töökoht või kõrgem töötasu: võimalus töötada ükskõik kus maailmas tõmbab 39% noori. Neljandik vastanuist (25%) eelistab paindlikule asukohale kõrgemat töötasu.

  • Osalus ettevõttes või kõrgem töötasu: võimalus saada osa ettevõtte kasumist motiveerib kolmandikku noortest (32%), kõrgema töötasu valiks neljandik vastanuist (25%).

  • Ettevõtte arendamine või kõrgem töötasu: võimalusele osaleda ettevõtte arendamises eelistavad noored üsna kindlalt kõrgemat töötasu, vastavalt 11% ja 45%.

Noori, kes soovivad tulevikus ettevõtjana tegutseda, motiveerib kaardistatud teguritest enim oma firma kasumist osa saamise võimalus (52%). Tehnoloogiaalast karjääri planeerivatele noortele on keskmisest olulisem võimalus töötada igast maailma nurgast (43%).

Uuringu viis läbi Kantar Emor 2022. aasta kevadel, kasutades veebiintervjuusid ehk CAWI-meetodit. Sihtrühma moodustasid 2021/22. õppeaasta põhikooli 9. klassi, üldhariduskooli gümnaasiumiastme või muu keskharidust andva õppeasutuse õpilased. Uuringus osales 344 noort.