Esiteks on suvise prognoosi koostamisel kasutatud valitsussektori tarbimise ja palgakulude prognoose, mis lähtuvad poolteist aastat tagasi valminud riigi eelarvestrateegiast, mille prognoosieeldused on kiire inflatsiooni oludes aegunud. Teiseks ei ole suvise prognoosi koostamisel arvesse võetud uue valitsuskoalitsiooni kavandatavaid kulumeetmeid, mille sisu avalikustati juulikuus.

Seetõttu on rahandusministeeriumi suvises prognoosis oluliselt alahinnatud valitsussektori kulude mahtu, eelarvepuudujääki ja võlakoormust aastatel 2023‒2026, mis omakorda avaldab mõju teistele prognoositavatele majandusnäitajatele.

Eelarvenõukogu hinnangul on oluline, et septembri lõpuks valmiv riigi eelarvestrateegia aastateks 2023‒2026 sisaldab ka rahandusministeeriumi uuendatud makromajandusprognoosi, võttes aluseks kõige viimase teadmise uue valitsuskoalitsiooni kavandatavatest eelarvemeetmetest ning uuendatud hinnangu valitsussektori palgakulude, tarbimise ja investeeringute arengule.

Edaspidiseks soovitab eelarvenõukogu, et rahandusministeeriumi prognoosid sisaldaksid võimalusel kahte stsenaariumi, millest üks lähtub riigirahanduse eeldustes ainult kehtivatest seadustest ning teine ministeeriumi hinnangul kõige tõenäolisemast stsenaariumist.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid