Villigu kinnitusel näitavad andmed, et matemaatika ja reaalainete õpetamine on Eestis kriisi äärel, sest näiteks juba iga viies matemaatika- ja lausa iga neljas füüsikaõpetaja on 60-aastane või vanem. „Pensionile jääjate asemele aga uusi õpetajaid ei tule, ülikoolide vastuvõtus jäävad kohad tühjaks. Vajaliku hariduse ja motivatsiooniga õpetajate ja õppejõudude hulk aina väheneb, sest palk pole konkurentsivõimeline. Seetõttu jääb IT-sektoris puudu tuhandeid tarku töötajaid, sest ilma alusteadmisteta pole noortel võimalik ka inseneriks edasi õppida,“ selgitas Villig.

Ettevõtja tõi välja, et tööjõupuudus on Eesti tehnoloogiasektori peamine mure ja edasise kasvu takistus, mis tekitab probleeme ka majandusele ja ühiskonnale laiemalt. „Kui me ei suuda oma andekaid noori maksimaalselt arendada, siis jääb riigil saamata sadu miljoneid eurosid maksutulu ning napib raha ka tervishoiu, taristu või riigikaitse investeeringute suurendamiseks,“ ütles Villig.

Bolti kaasasutaja sõnul peaks õpetaja palk algama 2500 eurost. „Senise palgatasemega pole lootustki piisavalt häid õpetajaid värvata. Toetan nii Eesti haridustöötajate Liidu seisukohti kui ka Tööandjate keskliidu ettepanekut, et õpetaja palk peaks olema vähemalt 1,5-kordne keskmine palk. Tegu on tootliku investeeringuga, sest iga inimene, kes saab koolist tugeva põhja alla ja õpib inseneriks, maksab hariduse kulu maksudena kiiresti tagasi ning edasi teenib aastakümneid riigile tulu,“ rääkis Villig.

Martin Villigu hinnangul oleks õpetajate palga oluline tõstmine ajalooline otsus, mida hinnatakse veel pikalt. „Tiigrihüppe programm või ID-kaardi käivitamine on saanud legendaarseks, kuigi omas ajas oli keeruline julgeid otsuseid läbi suruda. Õpetajate palga probleemi lahendajad lähevad samamoodi ajalukku,“ ütles Villig.