FinanceEstonia toetab ettepanekuid, mille eesmärk on muuta laenuturg läbipaistvamaks, parandada andmete kättesaadavust ja kvaliteeti ning soodustada vastutustundlikku krediidi andmist.

Register peaks sisaldama positiivset krediidiinfot

FinanceEstonia juhatuse esimehe Kaido Saare sõnul ei ole krediiditeave ainult positiivse registri info, vaid hõlmab tervikuna nii positiivset infot (laenutaotleja kohustused), negatiivset infot (maksehäired) kui ka näiteks krediidiraporteid ja krediidiriski hindamise meetodeid (skooring, reiting) üldisemalt.

Need kõik vajaksid turuosaliste sõnul paremat reguleerimist, kuid antud väljatöötamiskavatsuse raames on FinanceEstonia hinnangul mõistlik keskenduda kitsamalt positiivsele registrile ning sellest tulenevalt ka krediidibüroode tegevuse reguleerimisele.

Teemad nagu näiteks negatiivne register on sedavõrd mahukad, et regulatsiooni menetlemise kiiruse huvides on kohane keskenduda esmajärjekorras positiivse registri temaatikale. Krediiditeabe jagamise regulatsioon loob FinanceEstonia hinnangul eeldused, et hiljem liikuda edasi nn negatiivse registri regulatsioonile.

Isikuandmete kaitse üldmäärus pakub võimalusi

FinanceEstonia on seisukohal, et andmekaitse regulatsioon GDPR võimaldab positiivse krediidiregistri loomist. Toimivad positiivsed krediidiregistrid on tänaseks olemas enamikes Euroopa Liidu riikides, kus sarnaselt Eestiga kohaldub GDPR.

See tähendab, et positiivset krediiditeavet on võimalik töödelda seaduse alusel ilma laenuvõtjalt täiendavat nõusolekut saamata. Kogutavate andmete maht peab seejuures olema minimaalne ning vastama kõigile teistele GDPR-ist tulenevatele andmete töötlemise põhimõtetele.

Registrit peaks pidama erasektor

FinanceEstonia ettepanek on, et andmete edastamine registrisse ning registriandmetest lähtumine füüsilise isiku krediidivõimelisuse hindamisel oleks kohustuslik. Vastasel juhul ei oleks tegemist efektiivselt toimiva allikaga füüsilise isiku olemasolevate finantskohustuste kontrollimiseks.

FinanceEstonia näeb, et oluline on tagada turuosalistele teenuse kättesaadavus ühe teenuse kaudu, mida on võimalik teostada põhjalikult läbimõeldud riikliku regulatsiooni alusel ja mille rakendamine toimub erasektori poolt loodud mudeli kaudu. See tähendab ühtlasi, et ka rahastus tuleks erasektorilt, mitte maksumaksjatelt.

Täna on juba hästi toimivate registrite näited erasektoris olemas. Näiteks on Nasdaq CSD SE tütarettevõte Pensionikeskus AS aastaid pensioniregistri ehk Eesti kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide registri pidaja ning täitnud seda rolli igati edukalt.