Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades ligi 1,7 miljardi ja imporditi 2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 349 miljonit eurot ja see suurenes 2021. aasta juuliga võrreldes kaks korda ehk 177 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et käesoleva aasta juuli ekspordi kasvu mõjutas enim kaupade reeksport, samas kui Eesti päritolu eksport jäi aastatagusele tasemele. Enim suurenes mineraalsete kütuste, elektrienergia ja maagaasi import ja taasväljavedu. Ekspordihinnad on aastaga võrreldes kasvanud 27% ja impordihinnad 29%. „Meie ekspordi peamiseks partnerriigiks oli käesoleva aasta juulis Läti, juunis oli selleks Soome. Olulisema partnerriigi muutuse peamine põhjus oli elektrienergia reeksport ning selle järjest kallinev hind,“ ütles Puura.

Kaupadest eksporditi juulis kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta juuliga suurenes enim ehk 123 miljoni euro võrra mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 45 miljoni euro võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning 24 miljoni võrra mehaaniliste masinate väljavedu.

Eesti suurim ekspordipartner oli Läti, järgnesid Soome ja Leedu. Lätti eksporditi enim elektrienergiat ja sõiduautosid, Soome metallkonstruktsioone ja muid terastooteid ning elektriseadmeid, Leetu mineraalseid kütuseid ja sõiduautosid. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Kreekasse ja Leetu. „Lätti suurenes enim elektrienergia, lehtvaltstoodete ja sõiduautode ning Kreekasse ja Leetu mineraalsete kütuste eksport,“ lisas Puura.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 64% kogu kaupade ekspordist, mis vähenes möödunud aasta juuliga võrreldes 7% võrra. Kõige rohkem on mõjutanud Eesti päritolu eksporti mineraalsete toodete, metalli ja metalltoodete ning transpordivahendite osade väljaveo vähenemine.

Kaupadest imporditi enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, metalli ja metalltooteid, transpordivahendeid, elektriseadmeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Kõige rohkem ehk 185 miljoni euro võrra kasvas mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 47 miljoni euro võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning 42 miljoni euro võrra transpordivahendite sissevedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Leedust ja Saksamaalt. Enim kasvas sissevedu Soomest, Leedust ja Türgist. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat, maagaasi ja mootorikütuseid, Leedust mootorikütuseid ning Türgist metalli ja metalltooteid, sh rauast varbmaterjali, torusid ning metallkonstruktsioone.