Samas märgib Eesti IT-firma Uptime personalijuht Peekman, et piisavalt siira huvi ning õppimisvalmiduse välja näitamisel ei saa harilikult mõne nõutud oskuse puudumine eduka tööotsimise juures takistuseks.

„On väga haruldane, et kõik töökuulutuses üles loetud nõudmised oleks kivisse raiutud, vaid pigem on nende eesmärgiks huvilistele viidata, millise profiiliga inimest parasjagu rolli otsitakse. See aga ei tähenda, et kui viiest nõutud punktist ühele ei suudeta vastata, siis ei peaks oma huvist märku andma – kui inimene on valmis vajaliku oskuse töö käigus omandama ning teistes aspektides tundub ta hästi otsitavale profiilile vastavat, siis annab iga mõistlik tööandja talle võimaluse,“ rääkis ta.

Peekmani sõnul mängib värbaja silmis sellistel juhtudel olulist rolli ka see, kas kandidaat tundub uuest väljakutsest päriselt huvitatud ning kas potentsiaalne tööandja suudab näha, et hoolimata mõnest hetkel puuduvast oskusest võiks ta uues rollis edukas olla. Näiteks võib tema sõnul tööandja mööda vaadata mõne tehnilise oskuse puudumisest, kui kandidaat näitab selgelt välja, et talle tegelikult pakub see tehnoloogia huvi, ta on üritanud seda omal käel õppida ning ta näeb sarnaselt tulevasele tööandjale seda millenagi, millega ta tahaks töötada.

„Mõistagi jookseb kuskilt mõistlik piir ning kui ettevõte üritab värvata tugevat ja kogenud spetsialisti, siis puhtalt entusiasmi ja õppimissoovi pealt on ilma ühegi kogemuseta seda rolli raske endale saada. Seetõttu tasuks enne kandideerimisavalduse ära saatmist korraks potentsiaalse tööandja leht läbi sirvida ja vaadata, et äkki on parasjagu pakkuda mõni ametikoht, mis seniste kogemustega paremini ühtib – kui viidata tööandjale ambitsiooni mingi aja jooksul kasvada teise rolli ja põhitöö kõrvalt vajalikud oskused omandada, siis harilikult selleks ka võimalus leitakse,“ selgitas Uptime’i personalijuht.

IT-töökuulutused on muutumas üldisemaks

Peekman märkis, et aja jooksul on ka tööandjad muutnud seda, kuidas konkreetse ametikoha nõudmistele lähenetakse ja kuidas erinevaid soove esitletakse. Näiteks polnud tema sõnul aastaid tagasi haruldane, et arendajatele sihitud töökuulutuste juures vaadati väga karmilt seni töötatud aastate hulka, kohustuslike oskuste all loetleti üles rida programmeerimiskeeli ning inimestelt nõuti väga kindlate nišiteemade mõistmist.

„Täna on olukord muutunud. Kuigi töökuulutustes märgitakse endiselt tihti ära see, mitu aastat kogemust võiks kandidaadil olla, siis pigem on see tunnetuslik – väga hea spetsialist võib pärast kaht aastat olla sama osav kui veidi keskmisem spetsialist, kes on sama tööd teinud hulga pikemalt. Kui keegi tunneb, et ta vastab ettevõtte otsitavale profiilile, kuid puudu on mõni aasta nõutud kogemust või on puudu mõni nice-to-have oskus, siis 99% juhul ei tähenda see, et kandideerimisavaldus saadetaks otse prügikasti,“ rääkis ta.

„Tänapäevased töökuulutused, eriti arendajaid otsivaid töökuulutused, on muutunud ka lihtsamaks-lühemaks ning järjest rohkem asju on ära märgitud soovituslikuna. Kui otsitakse näiteks .NET arendajat, siis selle mõistmine on küll töö saamiseks vajalik, kuid näiteks soov tegeleda Reacti või mõne teise tehnoloogiaga on pelgalt soovituslik – tore kui seda osatakse ja tore kui soovitakse õppida, kuid huvi või oskuse puudumine ei saa põhioskuse olemasolu korral kindlasti takistuseks,“ selgitas Peekman.

Seetõttu soovitab Peekman töökuulutusi sirvides alati meeles pidada, et enamik tööandjaid ei otsi inimest, kes vastaks esitletud kuulutusele sajaprotsendiliselt. „Töökuulutus kirjeldab ideaali, kuid on väga haruldane, et keegi suudab ideaalile täielikult vastata. Kui aga valdav enamik oskustest on olemas ja inimene on valmis õppima ning arenema, siis leitakse harilikult kiirelt ühine keel,“ lisas ta. „Muidugi peab olema oskuste kõrval ka kultuuriline ning väärtusruumiline klapp ning seetõttu lähenetakse igale kandideerimisele individuaalselt. Kui aga kõik muu ka klapib, siis mõni puuduolev oskus takistuseks ei saa.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid