Turniti tarkvara toetab rohelist maailmavaadet

Tarkvarafirma Turnit pakub töötajatele pidevaid väljakutseid, rõõmu arengust ning head sümbioosi vabadusest ja tiimitundest.

Turniti tegevjuht Ülo Säre ütleb, et igal tarkvarafirmal on oma lugu. Jõuline missioon on ka Turnitil, kes pakub ühistranspordi piletiostu võimalusi. Peamiselt on töö keskendunud bussi- ja rongiliiklusele. Alustati Tpileti ja Lux Ekspressi piletitest, praeguseks aga on ettevõte olulisel määral maailmas laienenud, mistõttu moodustab Eesti osakaal ettevõtte tulubaasis juba vähem kui 10%.

„Meil on väga erinevas suuruses ja erineva haardega kliente üle maailma,“ märgib Ülo Säre ja toob näiteks Michigani lennujaamabussid ja Leedu riikliku raudtee. Erinevaid kliente jätkub nii Euroopasse, Ameerikasse kui ka Põhja-Aafrikasse. Kindlasti väärib märkimist, et ettevõtte viieaastase tegutsemisaja jooksul pole ükski klient otsustanud nende juurest lahkuda.

Ettevõte on lühikese tegevusaja jooksul saavutanud oma kitsas tegevusvaldkonnas väga tugeva turupositsiooni. Meie kliendid teavad, et oleme olemas ning pea alati oleme oma klientide jaoks kahe-kolme võimaliku lahenduse hulgas. Ambitsioon on aga olla lähiaastatel selgelt number üks valik.“

Rohepööre ja töötamisvabadus

Kaugliikluse opereerimiseks mõeldud piletimüügitarkvara on oma olemuselt keeruline süsteem – opereerida tuleb piiratud koguse „kauba“ ehk istekohtadega. Mugava sõiduelamuse juurde kuulub ju teadmine, et pileti saab osta igal hetkel internetist ja et bussi või rongi jõudes on koht ootamas.

Mugavaks disainitud sõiduelamused reisijate jaoks ja ladus töökorraldus transpordifirmade jaoks tähendavad omakorda seda, et üha rohkem inimesi valib reisimiseks ühistranspordi ning langetab seega keskkonna jaoks kasuliku otsuse.

Et tehnoloogiasektori palgad on nii Eesti kui ka maailma mõistes korralikud, pole tänapäeval uudis kellelegi. Seega muutub aina olulisemaks see, et ettevõtte ja töötaja väärtused kattuksid ning et töötamine pakuks töötaja jaoks piisavalt väljakutseid.

Ülo Säre ütleb, et töö Turnitis tegelikult igaühele ei sobigi. Ettevõtte sisekultuur sätestab väga palju vabadust ja võimalust oma ideid ellu viia.

„On inimesi, kes vajavad igal sammul suunamist ja kontrolli ... Meie juures ei oleks sellise ootusega töökeskkonnale mugav töötada,“ arutleb Säre ning toob näite hoopis tarkvarakaugetelt maastikelt – on lambakarjuseid, kes teevad tööd vile ja koerte abiga, ning neid, kes vajavad palju erinevaid tarasid, et lambaid ühelt heinamaalt teisele liigutada. Kui karjased aga õpiksid tarkvaraspetsialistideks, siis Turniti tööperes tunnevad end ilmselt paremini need, kes tarasid ei vaja.

„Samas ei jäeta meil kedagi üksinda,“ rõhutab Ülo Säre. Kõige sagedamini töötatakse tandemites, sest nii saavad avalduda iga töötaja parimad omadused ja lähedal on abi nendeks tööosadeks, kus end nii tugevana ei tunta.

Töötajaid üle maailma

50 töötajaga Turniti peakontor asub Tartus ja seal töötab ka kõige suurem osa kollektiivist. Harukontor on Stockholmis ja praegusel perioodil tegeletaksegi palju sellega, et seal järgmine mugav töökoht luua.

Ent nii nagu kliente, jagub ka töötajaid üle maailma, veelgi enam on aga erinevaid allhanke alusel teenuse pakkujaid. Töötajate elukohale või -viisile ettevõte piiranguid ei sea ja ajavahedega tullakse edukalt toime.

„Meid liidab väga tugevalt ära tegemise ja arengu soov,“ kirjeldab tegevjuht firma õhkkonda. Ta on veendunud, et ühised töised eesmärgid liidavad koos töötavaid inimesi rohkem kui kokkulepe kindlatel päevadel koos palli mängida või pidu pidada. „Loomulikult võime ka neid asju teha, aga see on pigem spontaanne otsus kui firmajuhtimise osa,“ arutleb Säre ja põhjendab – tööl keskendutakse siiski eelkõige tööle.

Kiire kasvu faas

Turnit on Ülo Säre sõnul praegu kiire arengu faasis. Kui möödunud aastal müüdi Turniti süsteeme kasutades 30 miljonit piletit, siis plaan on jõuda selleni, et see number oleks aastas 300 miljonit. Just kiire areng on ka põhjuseks, miks Turnit lisajõudu otsib – nagu kliendid, nii on ka ettevõtte töötajad läbi aastate ettevõttega koos arenemas.

„Kiires kasvus on ka meie tänased ja tulevased kliendid. Roheline mõtlemine ja kindlasti ka kütusehindade tõus soodustavad kaugliikluses ühistranspordi kasutamist. Reisijate arv suureneb kiiresti ja vedajatel on vaja uuendada oma süsteeme, et reisijate nõudlusele vastata.

Väljakutseid jätkub. Piletite müük pole tegelikult üldse nii lihtne tehing, kui see ehk esmapilgul tunduda võiks. Lisaks sellele, et ostja saab pileti ja bussi- või rongifirma raha, tuleb tarkvaral hallata keerulist broneeringute süsteemi – iga müüdud pilet tähendab broneeritud kohta. Veidi edasi mõeldes aga on lahendamist vajavaid olukordi veel ja veel – kui näiteks sõitja vajab ruumi ratastoolile, tuleb kohad paigutada teistmoodi. Kui rong peatub väikeses jaamas kahe linna vahel, kus perroon on rongist lühem, tuleks pileteid müüa üksnes nendesse vagunitesse, millesse saab perroonilt mugavalt siseneda, et sõitja ei peaks rongi ootama perrooni lähedal raudtee kõrval.

Hästi töötav broneeringute süsteem ja sõidumugavus kokku aga tähendavadki seda, et tarkvarafirma kliendi klient ehk reisija otsustab auto koju jätta ning vajaliku reisi bussi või rongiga teha,“ selgitab Ülo Säre.